Kliimaministeerium loodab, et kliimaseaduse jõustamiseni jõutakse 2025. aasta alguseks ning selleks plaanitakse esitada eelnõu valitsusele 2024. aasta juunis ning riigikogu menetlusse peaks see minema sama aasta septembris.

Praeguseks on kokku kirjutatud kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus – 15 lehekülje pikkune dokument, mis toob välja seaduse valmimiseks vajalikud sammud.

Väljatöötamiskavatsuses põhjendatakse uue seaduse vajalikkust sellega, et maailma keskmine õhutemperatuur jätkab tõusmist ja seda järjest kasvava inimtekkeliselt atmosfääri paisatava kasvuhoonegaasi hulga tõttu. Eestis väljenduvad kliimamuutused peamiselt selles, et temperatuuritõus on kõrgem kui maailmas keskmiselt, lume- ja jääkate väheneb, jõgede vooluhulk suureneb, liikide levilad muutuvad, talvetormid sagenevad ja prognoositakse rohkem sademeid.

Eesti kliimaeesmärgid on kokku lepitud strateegiates ja arengukavades, kuid neil pole õiguslikku jõudu. Lisaks on majandussektorite panus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide täitmisse keskselt jaotamata. Seetõttu ei ole ei otsustajatel ega ettevõtjatel selgust, kuhu suunda peaks majandussektorid liikuma ja kui suures mahus heitmeid vähendama.

Kiimaseadusega soovib riik panna aluse kliimamuutustele vastupidavale majandusele ja tagada õiguskindlus, leppida kokku kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid nii üldiselt kui sektorite lõikes ja panna paika põhitegevused, et nende eesmärkideni jõuda.

Riik tahab seadusega sätestada vähemalt kümnendi täpsusega vahe-eesmärgid, koondada kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik raha ühtse juhtimise alla ja viia kliimapoliitikaga kooskõlla ka riigieelarve kujundamine.

Töörühmad hakkavad tegevuskavasid koostama

Kliimaseadusega tahetakse anda kõigile osapooltele võimalus teha vajalikke ettevalmistusi. Eelnõu loomiseks kutsutakse kokku töörühmad, millega lepitakse kokku üldised ja sektoripõhised eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, peamised põhimõtted ja tegevuskava.

"Kuigi 2050. aastaks on eesmärgiks seatud kliimaneutraalsuse saavutamine, on vajalik tegeleda ka juba tekkinud negatiivse mõju tagajärgedega ning tagada vajalike meetmete rakendamine kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks ja looduslike ökosüsteemide kaitsmiseks, toetades kliimamuutustele vastupanuvõimelise Euroopa kujundamise eesmärki," sedastab dokument.

Eraldi tähelepanu vajavad selle kohaselt haavatavad inimgrupid ja sektorid ning ka kohalikud omavalitsused peavad panustama, rakendades kliimamuutusega kohanemise meetmeid linnaruumis ja asulates.

Kliimaseaduses määratletakse kliimapoliitika eesmärkide täitmise eest vastutavad osapooled ning pannakse alus erinevate tasandite ja valdkondade koostööle. Samuti on praegu selgelt sõnastamata ka isikute kliimat puudutavad õigused ja kohustused, mis tuleks samuti kokku leppida. Samuti pannakse seadusega paika aruandluse kord, vastutajad ja järelevalvemehhanism.

Kliimaseaduse vastuvõtmine mõjutab väljatöötamiskohustuse kohaselt kõige rohkem sektoreid nagu transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid ning maakasutuse ja metsanduse määrusega hõlmatud sektoreid, suurtööstusi, energeetikasektorit, aga ka neid valdkondi reguleerivaid seadusi.

"Vahendite suunamine investeeringuteks aitab vähendada heitkoguseid, aga toob läbi arendustegevuste ning tehnoloogia ekspordi ka raha majandusse. Riigi võimekuste arendamine võimaldab uute tehnoloogiate kasutamisel olla ettevõtetele referentsiks, aidates nii kaasa ettevõtete ekspordile globaalsel turul," seisab dokumendis.

Raha tuleks selle kohaselt suunata ka tehnoloogia arendamisse, sest Eesti ettevõtted tegelevad juba praegu kõrge lisandväärtusega tehnoloogia eksportimisega ning madala süsinikuheitega majandusele üleminek pakub selleks uusi võimalusi.

Seadus toob maavarade kaevandamises selgust

Tähtis roll on kliimaeesmärkide saavutamiseks maavaradel: seaduse väljatöötamiskavatsuses öeldakse, et need võimaldavad kasutusele võtta taastuvenergia lahendusi, näiteks toota tuuleturbiine ja päikesepaneele.

"Kliimaeesmärkideni jõudmise trajektoori seadmisel on seega oluliseks osaks maavarade praegune ja planeeritav kaevandamine ning kasutamine," tõdetakse dokumendis.

Kui seni on kliimaeesmärke käsitlevad arengudokumendid ja maapõueseadus olnud kaevandamise osas vastuolulised, siis kavandatav kliimaseadus peab nii põlevkivi kui ka turba, eelkõige energeetiliste maavarade tulevikuväljavaadete osas andma selguse. Eelnõu koostamise käigus tehakse ettepanekud ka maapõueseaduse muutmiseks.

Kavandatud seadus peab vajalikuks uurida maavarasid ja kriitilise tähtsusega maapõueressursse ning nende võimalikku kaevandamist. Silmas peetakse neid ressursse, mis on vajalikud energiatõhusa taristuehituse, ehitusmaterjalide tööstuse ning kliimasäästliku majanduse toimimiseks, sealhulgas rohe- ja digipöördeks. Selgelt peab seadus välja tooma nende maavarade uurimise, kaevandamise, väärindamise ja rakendamise temaatika ning olulisuse Eesti ühiskonnas.

Lisaks peab seaduses arvestama, et maavarade kaevandamise ja kasutamise piiramisel ei hakataks kasutama selliseid materjale või tooret, millel on veelgi suurem kliimamõju ja tekitaks keskkonnale suuremat kahju.

"Kliimaseaduse koostamise käigus selgitatakse välja ja arutatakse huvigruppidega põhjalikult läbi eesmärkide, põhimõtete ja piirangutega seotud mõjud nii riigile, üksikisikutele kui majandussektoritele. Sealhulgas hangitakse täiendavad kulutõhususe ning julgeoleku, keskkonna - ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsid, kui need mõnes valdkonnas seoses kliimameetmete rakendamisega puuduvad," lubab väljatöötamiskavatsus.

Kuna uus seadus puudutab kogu ühiskonda, tahetakse selle loomisesse kaasata nii avalikku, era- kui mittetulundussektorit, aga ka teadlaseid ja üksikisikuid. Seda tehakse kliimanõukogu, töörühmade ja arvamusrännakuks nimetatavate ettevõtmiste kaudu. Seaduse koostamiseks luuakse juhtrühm, mida juhib kliimaministeeriumi kantsler.

Lisaks plaanib minister tuleval kevadel teha visiidi Eesti mitmesse piirkonda, et kliimaseadust tutvustada ja mõtestada.

Euroopa Liidus on dokumendi kohaselt enamik riike kliimaseaduse juba vastu võtnud ja suur osa neist, kellel seda ei ole, on seadust ette valmistamas.