Nii Norstati kui Turu-uuringute viimaste küsitluste järgi on Reformierakonna toetus langenud alla 20 protsendi, kukkudes populaarsuselt kolmandaks parteiks.

Erakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul peaks edaspidi paremini oma otsuseid põhjendama.

"Populaarsuse koha pealt, ega juhatus mingit imet ei saa teha. Kui kõik ebameeldivamad otsused saavad tehtud ja paremini seletatud kui seni, siis on lootust ka reitingu paranemisele. Aga juhatus selles mõttes mingit imet ei saa teha, põhiline staap on ikkagi fraktsioon ja valitsus meil," lausus Ligi.

Kersna: kui tahta muutust, siis on vaja muuta

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Liina Kersna ütles, et juhatuse valimised annavad igale liikmele võimaluse näidata oma meelsust ja anda hinnang, kuidas on juhtimisega hakkama saadud.

"Saab näha, kuidas elu läheb, aga ei ole sugugi võimatu, et justnimelt uus Reformierakonna juhatus peab välja käima uue peaministrikandidaadi, seda on ka varem Reformierakonna ajaloos juhtunud. Ja need on väga kaalukad ja mõjukad otsused," ütles Kersna.

Kersna märkis, et Reformierakonna liikmed annavad juhatuse valimistel oma hinnangu, kuidas seni on Reformierakond juhitud ja kas nad ootavad muutust. "Kui tahta muutust, siis on vaja muuta. Samamoodi jätkates ei tule ka muutust," lausus Kersna.

Pevkur ja Alender hoiaks senist kurssi

Reformierakonna juhatuse liikmed, kaitseminister Hanno Pevkur ja riigikogu liige Yoko Alender leiavad, et erakond peab hoolimata reitingu langusest oma senist poliitikat jätkama.

"Kui küsida, mida selles olukorras teha, on vastuseks pikk ja põhjalik selgitus valitsuse otsuste vajalikkusest. Riigijuhtide vastutus on selgitada oma valikuid, olla sealjuures avatud, aus ning põhjalik," ütles Pevkur oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

"Poliitikas on valik, kas juhtida või järgida. Populistlik oleks järgida tuule suunda ja lühiajaliselt nautida kõrget populaarsust, ent mina usun vajadusse juhtida ja vastutusse teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Neid oleme ka teinud. Need ebapopulaarsed otsused nagu käibemaksu tõus, automaks jms peegelduvad loomulikult ka rahva arvamuses," tõdes Pevkur Reformierakonna toetuse langusele viidates.

Ka Alender rõhutas senise kursi hoidmise vajadust: "Mina arvan, et Reformierakond peab edasi minema nende ideedega, millele me mandaadi saime," sõnas Alender.

Pevkur tunnistas, et valitsusel on praegu keeruline aeg: "Aus on öelda, et on raske. Ukraina sõda, Covidi mõjud ja varasemate poliitiliste otsuste mõju on teinud riigi rahandusliku seisu äärmiselt keeruliseks."

Aga samas oli ta koalitsiooni suhtes optimistlik. "Ma usun, et praegune koalitsioon on suuteline Eesti raskustest välja tooma ja pöörama ka majanduse kasvule. Me oleme koalitsioonis kokku leppinud palju tegevusi. Olgu selleks läbi personaalse riigi bürokraatia vähendamine, riigi osaluste vähendamine ettevõtetes, rohereform või muud majanduskasvu toetavad eesmärgid, suund on selge - riigi rahandus peab saama korda ja inimeste toimetulek tagatud. Kui selle saavutame, olen veendunud, taastub ka rahva usaldus," märkis Pevkur.

Talle sekundeeris Alender: "Mida me võiksime teistmoodi teha, on see, et sõita mööda Eestit ja tutvustada inimestele rohkem oma ideid. Seda aga ei saa hästi teha, sest riigikogus tuleb viimasel ajal kohal olla peaaegu et 24/7," rääkis Alender.

Reformierakonna esimehe ja juhatuse valimised algasid neljapäeval 9. novembril ja need kestavad 16. novembrini. Elektrooniliselt toimuvate valimiste tulemused tehakse teatavaks 18. novembril toimuval Reformierakonna üldkogul. 

Reformierakond on langenud populaarsuselt kolmandaks

Kahe sel nädalal avalikustatud uuringu kohaselt on Reformierakond langenud populaarsuselt kolmandaks parteiks.

Turu-uuringute neljapäeval avaldatud küsitluses oli Reformierakonna toetus 18 protsenti, samas kui oktoobris oli Reformierakonna toetus samas uuringus 23 protsenti. Norstati kolmapäeval avaldatud uuringus oli nelja nädala koondtulemusena Reformierakonna toetus 19 protsenti ja koht samuti kolmas. Kui aga võtta aluseks konkreetselt eelmisel nädalal tehtud 1000 vastajaga küsitlus, oli Reformierakonna toetusnumber veelgi väiksem – vaid 16,7 protsenti.

Rahvusringhäälingu uudisteportaal palus neljapäeval olukorrale hinnangut ka Andrus Ansipilt, Urmas Klaasilt, Urmas Paetilt, Kristen Michalilt, kuid tööpäeva lõpuks neilt vastust ei saanud.