Vene keele õpetajatel jääb lähiaastatel tööd vähemaks
Alates käesolevast õppeaastast ei saa koolid enam esimese võõrkeelena õpetada vene keelt, samuti kehtib kohustus pakkuda teise võõrkeele õppimiseks valikuvariante. See võib panna keerulisse olukorda vene keele õpetajad, kel jääb lähiaastatel tööd vähemaks.
Jüri gümnaasiumis läksid uued vene keele rühmad sel õppeaastal väiksemaks. See sobib õpetajatele, sest nii saab paremini tunnis igale lapsele keskenduda. Kuigi pakuti ka hispaania ja saksa keele õppimise võimalust, valis suurem osa vene keele.
"Mitme kooli kogemus näitab, et tegelikult, kui anti see valik, siis ikkagi paljud pered eelistavad, et laps õpiks vene keelt. Vanemate enda kogemus on ju see, et tegelikult tänases Eestis tööjõuturul jäävad neil, eestlastest vanematel, teatud kohad saamata, sest neil on suus ainult inglise keel, vene keelt nad pursivad. Samas, konkurentsi tekitavad need vene kodukeelega inimesed, kellel on suus nii eesti keel kui ka inglise keel," rääkis vene keele õpetajate seltsi esimees Eva Viidemann.
Tallinnas on vene keele õppijate arv vähenenud sel õppeaastal 3000 võrra, ent inglise ja vene keelt omandab sisuliselt võrdne arv õpilasi ehk ligikaudu 13 000. Tallinna haridusameti hinnangul võib vene keele õpetajatel tööd vähemaks jääda mõne aasta pärast.
"Praegu, esimesel aastal seda nii suurelt täheldada ei ole, et vene keele õpetajad kaotaksid väga palju või kedagi tuleks sel põhjusel ära saata või koondada. Kindlasti see avaldub lähima paari aasta jooksul, ma arvan, et kahe-kolme aasta jooksul hakkame seda nägema," ütles Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.
Vene keele õpetajate seltsi hinnangul on keerulisem olukord linnades, kus vene keele rühmad ei tule enam täis ja näiteks varasema kaheksa asemel avati kolm. Samas, maapiirkondades on olukord vastupidine – vene keele rühmad läksid nii suureks, et teist B-võõrkeele gruppi ei olnud enam mõttekas avada.
Haridusministeeriumil üleriigilist vaadet vene keele populaarsuse kohta veel ei ole, andmeid kontrollitakse. Küll aga on teada, et kõik koolid pole suutnud vene keelele alternatiivi pakkuda.
"Eks see võtabki kõik aega, et see järelkasv jälle peale hakkaks tulema. Sest ka võõrkeele õpetajaid õppimas oli võib-olla selle võrra vähem, et nende tulevikuperspektiiv võib-olla ei tundunud nii hea, et neil on nii pikk, kindel töökoht, kuna vene keel ikkagi vägagi suure protsendiga domineeris koolides. Seetõttu on ka raske neid valikuid esialgu võib-olla pakkuda, aga see kindlasti on muutumas," ütles haridusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Marika Peekmann.
Asjaosalised hindavad, et vene keele õpetajate puhul toimub aja jooksul loomulik ümberspetsialiseerumine, kus õpetama hakatakse veel mõnda võõrkeelt. Kuna õpetajate puudus on suur, siis koolisüsteemist ei taheta neid ära lasta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"