X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ossinovski: peab otsustama, kas tuumajaama on Eestile vältimatult vaja

Jevgeni Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul võib tuumajaama ehitada vältimatu vajaduse korral. Kui selleks aga vältimatut vajadust ei ole, siis ta tuumajaama rajamist ei toeta, ütles ta tuumaenergia infopäeva konverentsi poliitikute debatil.

Ossinovski sõnul on kõige olulisem küsida, kas on tuumajaama vältimatult vaja, sest sellega kaasnevad riskid on ühiskonnale suured. Ta märkis, et tuumajaama rajamine tähendaks millegi sellise ehitamist, mida Eestis seni ehitatud ei ole ning mida praegu veel ei osata. Samuti kaasneb sellega pikaajaline mõju ühiskonnale, mis puudutab kasutatud tuumakütuse ladestamist.

Ühtlasi märkis Ossinovski, et paljudes kohtades on läinud tuumajaama rajamine algselt planeeritust märkimisväärselt kallimaks. "Jah, kui on vältimatu vajadus, aga minu erakond leiab, et vältimatut vajadust pole," ütles ta.

Isamaa esindaja Kristjan Järvani sõnul tuleb astuda samm tagasi ja enne energiapoliitika otsuste tegemist otsustada, millisena näeb Eesti oma edasist majanduspoliitikat. Kui Eesti soovib suuremat majandust, mis hõlmab ka tööstuse arengut, siis eeldab see tuumajaama, kuid kui seda ei soovita, siis piisab ka näiteks tuuleenergiast.

Energia hind peab olema sobilik ja seda mitte vaid kodutarbijatele, vaid ka tööstusele. Eesti energiatootmist on vaja mitmekesistada ja tuumaenergia on oluline võimalus, mida tuleks kaaluda, sõnas Järvan.

Reformierakonna esindaja Andres Suti sõnul võtavad kõik otsused, ülesehitus ja võimekuste loomine aega. Samal ajal on aga ka investoril tarvis kindlust. "Isegi siis kui loome selle raamistiku, ei ole 100 protsenti kindel, et tekib investor, kes on valimis siia investeerima," ütles Sutt.

Sutt märkis, et mida pikem on protsess, seda rutem tuleb sellega alustada ning kui tuumaenergiat puudutav otsus langetada viie aasta pärast, siis läheb ikka vähemalt 10 aastat selle rajamiseni. "Mis ei tähenda, et me ei peaks omavahel rääkima riskidest ja võimalustest, mis tuumaenergieetikaga kaasnevad," sõnas ta.

Lauri Laats (KE) juhtis tähelepanu, et ilma juhitavate võimsusteta ei ole võimalik energiasüsteemi üleval hoida, kuid tõenäoliselt peaks tuumajaam olema vaid üks mitmest lahendusest.

Samuti rõhutas Laats, et otsuste langetamisega on taastuvenergiale ülemineku ajaraamistikku vaadates juba väga kiire. "Just praegu peabki seda analüüsi tegema, meil ei ole enam aega eksida."

Evelin Poolametsa (EKRE) sõnul oleks otsus tuumajaama rajamiseks tulnud teha juba 10 aastat tagasi ning praeguseks on selle aruteluga juba hiljaks jäädud.

Ossinovski märkis, et endiselt on põhiküsimus, kas tuumajaama on Eestisse vältimatult vaja ning tuleb vastata küsimusele, mis eesmärki see energiapoliitikas täidab. Nendel hetkedel kui on puudu näiteks tuuleenergiast, on siiski vaja teisi tehnoloogiaid selle tasakaalustamiseks, näiteks salvestustehnoloogiat.

Samuti tuleb Ossinovski sõnul välja mõelda, mida teha nendel hetkedel, kui kogu piirkonnas tekib ajutiselt suur elektripuudus. "Kui selliseid hetki peaks olema, siis on olemasolevad põlevkivijaamad," rääkis ta.

Selleks, et paari nädala jooksul aastas tagada varustuskindlust, ei ole mõistlik ehitada tuumajaama, ütles Ossinovski, ning märkis, et sellisel juhul on mõnel nädalal aastas ka reservis hoitavate põlevkivijaamade käitamine mõistlik. Nii kaua kuni need on olemas, võib neid kasutada, tagades, et seda tehakse minimaalselt, lisas ta.

Ossinovski sõnas, et on valmis oma seisukohad ümber kujundama, kui tuumajaama rajamine peaks teistest variantidest näiteks maksumaksjale teistest võimalustest jõukohasemaks osutuma. Kõige hullem oleks tema sõnul aga jätta igasugune otsus tegemata.

Suti sõnul ei ole praeguseks tuumajaama rajamise debatiga hiljaks jäädud, sest pole olnud korralikku analüüsi, mille põhjalt debatti pidada. Praeguse analüüsi avaldamise järel on Suti sõnul pool aastat arutelu täiesti kohane, et saada enamus avalikkuses tekkivatest küsimustest vastatud.

Selleks, et teada saada, kas tuumaenergia on ainuke alternatiiv tulevikus varustuskindluse tagamiseks, tulebki Suti sõnul vaadata, mis on erinevad lahendused. Ta märkis, et mida rohkem süsteemis taastuvenergiat, sinna juurde on vaja juhitavaid võimsusi ning juba praeguste näidete põhjal on näha, et põlevkivijaamad ei pruugi alati vajadusel töökorras olla. Samavõrra oluline on ka küsimus, kui palju taastuvenergia potentsiaalist soovitakse ära kasutada ning täiendava taastuvenergiavõimsusega saaks Eestisse meelitada energiamahukat tootmist.

Laats ütles, et praegune salvestustehnoloogia on arengujärgus ja selle peale nii väga loota ei saa, küll aga peab energeetikapoliitika väljakujundamisel vaatama Balti regiooni tervikuna.

Poolamets rõhutas, et ammu võiks olla Eestis tuumaelektrijaam, sest nii puhast ja efektiivset energiatootmise viisi teist ei ole.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: