EL-iga liitumise toetus oli veidi väiksem kui tänavu juulis (85 protsenti). Samal ajal kasvas nende osakaal, kes ei ole otsustanud või ei soovi hääletada: vastavalt kolm ja 14 protsenti.

Ka toetus riigi NATO-sse astumisele kipub kahanema ja ulatub 77 protsendini (juulis oli see 83 protsenti). Toetus NATO-ga liitumisele on praegu samal tasemel, kui see oli sissetungi alguses 2022. aasta märtsis. Kuid vaid viis protsenti vastanutest ei sooviks Ukrainat Põhja-Atlandi alliansis näha, 15 protsenti ei hääletaks ja kolm protsenti ei olnud otsustanud.

Euroopaga lõimumine toetamisel vanuselisi erinevusi ei ole. Nii EL-iga liitumise kui ka NATO-ga liitumise osas kõhklevad naised meestest suurema tõenäosusega (nad ei läheks hääletama või nad ei oska vastata). Kõige vähem toetavad neid liite madala sissetulekuga inimesed.

Üldiselt toetab igas piirkonnas enamus mõlema ühendusega liitumist, kuid neid, kes soovivad näha Ukrainat EL-i ja NATO osana, on enim pealinna ja Lääne-Ukraina elanike seas.

Mõte ainult valitsuse kontrolli all olevate Ukraina alade liitumisest NATO-ga on rohkem kui poolte ukrainlaste (53 protsenti) jaoks vastuvõetamatu. Samas toetab seda mõtet täielikult või pigem 40 protsenti vastanutest: suhteliselt sagedamini on selliseks sammuks valmis Lääne-Ukraina ja pealinna elanikud ja keskealised. Ida-, kesk- ja lõunaosa elanikud, aga ka vanurid toetavad seda mõtet vähem. Isegi Ukraina NATO-sse astumise toetajate seas toetab seda mõtet vaid 44 protsenti, kuna 51 protsenti on selle vastu.