Sissetulekutest sõltuvaid toetusi 2025. aastaks pigem ei tule

Ka siis, kui valitsus sooviks leida kokkuhoidu, pannes toetused sõltuma inimese sissetulekust, ei õnnestuks seda 2025. aastaks teha. Mitmete valitsuspoliitikute sõnul polegi neil niisugust eesmärki.
Teisipäeval, kui Postimees küsis peaminister Kaja Kallaselt, kust leida kärpekohti, vastas Kallas, et sotsiaalministeerium peab toetused üle vaatama ja muutma vajaduspõhiseks nii palju kui võimalik.
Osa toetuste kärpimisele on viidanud ka teised valitsuspoliitikud. "Me peaksime ikkagi minema üle vajaduspõhistele toetustele," rääkis Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas septembris "Esimeses stuudios". Ta tõi näiteks lastetoetused ja vanemahüvitised, mis on tema sõnul väga helded. "Küsimus on selles, kas mina vajan seda lastetoetust. Ei, ma ei vaja seda lastetoetust. Minusugustele seda maksta ei ole vaja, selle pärast tuleb teha nad vajaduspõhisteks," rõhutas Kristina Kallas.
Kuid toetuste vajaduspõhiseks muutmine pole lihtne. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu selgitas ERR-ile, et tänane perehüvitiste süsteem toetub suuresti automaatikale.
Vähemalt aastapikkune arendustöö
Selleks jõuavad sotsiaalkindlustusametisse andmed paljude näitajate kohta, kuid inimese ega leibkonna sissetulek nende seas pole. Künnapuu sõnul nõuaks vähemalt aastapikkust arendustööd see, kui siduda mõni toetus pelgalt inimese pealt makstud sotsiaalmaksuga. Kuid see ei pruugi veel vajaduspõhisust tagada.
"Kui tuleb tingimusi juurde, on ka rohkem asutusi, kellega andmeid vahetada. Sellevõrra kohe ka arendusvajadused pikenevad," selgitas Künnapuu. "Eesti inimesed on järjest rohkem seotud välisriigiga, järjest rohkem on meil peresid, kus pool aega kasvatab last üks vanem, pool aega teine vanem. Pered ei ole oma peremudelitelt ühesuurused või ühesugused. Nende vajadused ei pruugi olla ühesugused. Siin on nüansse ja detaile, mida me ei saa ära unustada," rõhutas Künnapuu.
Kui valitsus otsustaks järgmisel suvel 2025. aasta eelarvet koostades, et näiteks lastetoetused pannakse sõltuma inimese sissetulekust, siis ilma suure hulga ametnike käsitööta neid toetusi maksta ei õnnestuks.
Analüüs valmib alles järgmisel sügisel

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdes, et pikas plaanis soovivad poliitikud toetusi tõesti sissetulekupõhiselt sihtida. Kuid siin jõuab ta sama probleemi juurde. "Selleks, et seda sammu ette võtta, on meil vaja palju paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õiguslikke aluseid, et me saaks inimeste andmeid niimoodi kõrvutada," märkis Riisalo. "Aga mis kõige olulisem, me vajame analüüse, et milliste toetuste puhul tuleb selline diferentseerimine sissetulekute põhiselt kõne alla."
Peretoetuste teemaline analüüs valmib Riisalo sõnul alles järgmise aasta sügisel. Ehkki sotsiaalministeerium on üks kolmest ministeeriumist, kust tuleb saabuval aastal leida kokku 200 miljoni euro jagu kärpekohti, ütles Riisalo, et vajaduspõhised toetused pole see koht, kust suurt säästu võiks oodata.
"Vajaduspõhisus ei pruugi tähendada üldse raha kokkuhoidu, sest vajaduspõhise toetuse pakkumine eeldab oluliselt põhjalikumat eeltööd hindamaks, kellele laieneb ja kellele ei laiene õigus ühte või teist hüve saada," sõnas Riisalo.
"Haldame riiki nagu Bismarcki-aegset Saksamaad"
Eesti 200 juht Margus Tsahkna on veendunud, et kõik toetused, sealhulgas lastetoetus võiks muutuda vajaduspõhiseks, sest tänane toetuste süsteem on tema sõnul ebaefektiivne.
"Ja me ei pea rääkima ainult rahalistest toetustest, vaid panema kogupilti kõik teenused, mida inimene vajab. Sõltuvalt sellest, milline on tema majanduslik seis, sotsiaalne seis, kus ta elab, kuidas ta tervis on, kas tema peres on erivajadusega lapsi või hooldatavaid. See ongi personaalne riik." selgitas Tsahkna. "Meil on ainult 1,3 miljonit inimest Eestis, aga me haldame seda riiki nagu Bismarcki-aegne Saksamaa."
Samas rõhutas ka Tsahkna, et toetuste muutmisest ei pruugi olulist kokkuhoidu tulla. Regionaalminister, sotsiaaldemokraat Madis Kallas märkis, et pelgalt kärbetega niikuinii eelarve eesmärke ei saavuta ja uusi makse on tarvis. Tema näeb toetustes ka mõningat kokkuhoiuvõimalust.
Sotsid: kokkuhoiust ei piisa, uusi makse on vaja

"On tõesti ühiskonnas sellise palga teenijad, kes võib-olla sellisel kujul lapsetoetusi või mingeid muid toetusi ei vaja ja kui meil õnnestub läbi analüüsi näha, et sealt on võimalik arvestatavas mahus vahendeid kokku hoida ilma, et see mingi ühiskonnagrupi heaolu või hakkamasaamist mõjutab, siis ma arvan, et see on arutamist väärt," sõnas Madis Kallas.
Signe Riisalo rõhutas sarnaselt Tsahknaga, et toetuste vajaduspõhisus on hulga laiem küsimus ja ei puuduta ainult majanduslikku toimetulekut. Ta meenutas, et ka pere suurusest sõltuvad lastetoetused on vajaduspõhised. Nende sidumist leibkonna sissetulekuga Riisalo ei toeta.
"Mina julgen öelda, et lastetoetus, mille eesmärk on kompenseerida laste kasvatamisega seotud kulutusi osaliselt, on midagi sellist, mis on Eestis olnud universaalne. See on andnud Eesti peredele signaali, et iga laps on väärtuslik ja see peaks ka niimoodi jääma," ütles Riisalo.
Toimetaja: Urmet Kook