Vallad väikegümnaasiume ise sulgema ei torma

Kui haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul ei suuda Eesti pikas plaanis jätkata 158 gümnaasiumi ülalpidamisega, siis nii mõnegi vallajuhi silmis on väikegümnaasiumi pidamisest vallal rohkem võita kui kaotada, lahendust nähakse hoopis väikeste algkoolide kinnipanekus.
Haridusministeeriumi andmetel on gümnaasiume, kus õpib alla 100 õpilase, Eestis kokku 37. Koolivõrgu ümberkorraldamisel ongi kriteeriumiks just 100 õpilast, sest vähem kui saja õpilasega keskkoolid pole Kallase sõnul elujõulised. Ministri hinnangul aitaks väiksemate gümnaasiumite sulgemine ehk koolivõrgu korrastamine maksta allesjäävatele õpetajatele ka kõrgemat töötasu.
Vallavanem: Suure-Jaani gümnaasiumil palju plusse
Üheks gümnaasiumiks, kus käib alla 100 noore, on Suure-Jaani gümnaasium Põhja-Sakala vallas. Sealses gümnaasiumiastmes õpib 65 õpilast.
"Igasugu eri ettepanekuid on olnud [gümnaasiumi pidamise kohta]. Alles käis haridusminister õpetamas, kuidas me oma koolivõrku peaksime korraldama. Tema nägemuses oleks kooli asukohta vaja muuta, aga vallas tegelikult pole muud seisukohta kujundatud peale selle, et tahame kooli edasi pidada," ütles ERR-ile Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp.
"Eelmisel aastal oli see summa, mis me gümnaasiumile nii-öelda peale maksime, väga väike, 17 000 eurot. See on rahaline pool, aga rahast palju olulisem on see, et nendel õpetajatel, kes õpetavad keerulisemaid aineid, on tänu gümnaasiumile töökoormus paremini jagunenud, mis tähendab, et jõuame nii hoida ka palju tugevamat põhikooli," rääkis Tölp.
Tölpi sõnul tuleb Suure-Jaani gümnaasiumisse ka väljapoolt valda õpilasi ja sel aastal sai kool õpilasi gümnaasiumisse tulemuste põhjal ka valida.
"Meie gümnaasiumi tase on väga kõrge ja ka see mõjutab põhikooli positiivselt. Ma praegu ei näe küll gümnaasiumi sulgemise mõttekust, sest plusspoolel on asju palju rohkem," rääkis Tölp.
"Kui räägime sellest, kuhu me raha raiskame, siis selleks on kaks kuueklassilist õpikohta vallas," sõnas Tölp. "Mõtete paljusust nende koolide teemal on palju, aga otsuseid tehtud pole. Kui need koolid sulgeda ja lapsed panna teistesse koolidesse, siis ühtegi klassikomplekti juurde tegema ei peaks, mis tähendab, et nelja õpetaja palgaraha saaks ümber jaotada," rääkis Tölp.
Praegusest koolivõrgust õpetajate palgaraha Põhja-Sakala vallas leida oleks väga keeruline, nentis Tölp.
"Kui me hakkaksime sulgema suurt saja õpilasega põhikooli, siis see mõjutaks piirkonda väga palju," ütles Tölp.
Vallavanem: Lihulasse peab tulema uus koolimaja
Lääneranna valla ainsas, Lihula gümnaasiumis, käib selle õppeaasta seisuga 60 õpilast, kuid ka selle valla juhid kooli sulgema ei kipu.
"Tänase seisuga me pole mõelnud, et Lihula gümnaasiumi peaks sulgema," ütles vallavanem Ingvar Saare.
"Kui haridusministeerium meile külla tuleb, nagu ta on lubanud, siis eks me arutame neid aspekte. Gümnaasiumi pidamine on meile vajalik. Ka Pärnumaa arengukavas on öeldud, et Vändra, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste ja Lihula gümnaasiumid peaksid jääma, sest need asuvad maakonnakeskustest piisavalt kaugel, et sealt igapäevaselt edasi-tagasi liigelda. See tooks kaasa kulusid lapsevanematele ja eeldaks tegelikult seda, et laps elab üksi maakonnakeskuses, näiteks Pärnus, aga seal odavat õpilaskodu pole," rääkis Saare.
"Seega võib keskhariduse omandamine muutuda leibkonnale kalliks, eriti arvestades Pärnumaa keskmist töötasu, mis jääb Eesti keskmisele alla. See tekitaks täiendavaid sotsiaalseid väljakutseid peredele," lisas ta.
Saare märkis, et see mõte, nagu oleks väikeste gümnaasiumite pidamises palju ressurssi kinni, on küll õige ja koolivõrku tulebki korrastada, aga tuleb vaadata ka sotsiaalmajanduslikku tausta.
"Sõita Lihulast Pärnusse gümnaasiumi on tund aega üks ots," sõnas Saare.
"Tõsi ta on, et Lihula gümnaasiumiõpetajate palgakulusid – 20 000 eurot – on kaetud põhihariduse arvelt, aga Lihula põhikooli palgakulude ülejääk on paarsada tuhat eurot. Selle arvelt oleme väiksemat koolivõrku üleval pidanud," lisas Saare.
Saare rääkis, et vallal on idee ehitada Lihulasse uus koolimaja, olenemata sellest, kas seal gümnaasium on või ei ole.
"Täna, kui meil on koolis koos gümnaasiumiga 320 last, siis need mahuksid ka uude majja ära, aga uus ja kaasaegne õpikeskkond, mis soodustab õppimist, on oluline argument õpilastele. Võib juhtuda, et kui Lihulasse tuleb uus koolimaja, siis tuleb sinna suurem tung ka nendest algkoolidest, mis meil peale koolivõrgu korrastamist alles on jäänud. Siis saab näha, kui palju lapsi nendesse koolidesse üldse jääb," rääkis Saare.
Saare sõnul pole vallal kindlasti midagi selle vastu, kui riik Lihula gümnaasiumi üle võtaks ja toetaks ka uue maja ehitust. "See võiks olla kohaliku omavalitsuse ja riigi ühine projekt, sest põhikooli pidamine on omavalitsuse töö, meil oleks ka võimekus ise sinna panustada, selleks me siin koolireformi ju ka tegime," rääkis Saare.
Saare ütles ka, et Lääneranna vallale on esmatähtis Lihulasse uue koolimaja ehitamine, aga väikekoole nende õpilaste arvu juures remontida pole mõtet.
Kiviõli I keskkool kaalub sulgemist
42 õpilasega Kiviõli I keskkool on juba riigistatud, seega on riigil vaba voli see ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta sulgeda. Kogukonda siiski kaasatakse.
11. detsembril toimub kooli aulas pika ajalooga kooli võimaliku sulgemise teemaline koosolek, kuhu oodatakse kaasa rääkima ka kohalikke lapsevanemaid ja gümnasiste.
Lüganuse vallavanema Marja-Liisa Veiseri sõnul pole haridusministeerium gümnaasiumi sulgemise ettepanekuga veel omavalitsuse poole pöördunud. "Meil tuleb peagi kohtumine ministeeriumiga ja siis peame seda arutama," sõnas Veiser.
"Meil on koolivõrk korrastatud – kohaliku omavalitsuse kontole jäi ainult üks põhikool. Meile tuli riik appi," sõnas Veiser. Tema sõnul oli gümnaasiumi ja kahe põhikooli riigistamisega kaasnenud kokkuhoid vallale 1,2 miljonit eurot.
Toimetaja: Mari Peegel