"Eesti kristlased tunnevad muret, et Eesti viiesajas munitsipaal- ja riigikoolis ei ole erinevalt enamikust Euroopa riikidest võimalik endiselt omandada religioonialaseid üldteadmisi. Usundiõpetus on muudetud osaliselt kättesaadavaks vaid 14 protsendis meie koolidest ja sealgi peamiselt vaid väiksele osale seda valikainet õppivatele õpilastele gümnaasiumiastmes," ütles Viilma neljapäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud advendimõtiskluses.

Ta lisas, et põhihariduse osaks on usu- ja usunditeadmised vaid kristlikes erakoolides, kus sel aastal õpib kokku 2700 õpilast. Neist 850 ehk ligi kolmandik luterlikes koolides.

"EELK konsistoorium on algatamas petitsiooni, millega kutsume Eesti rahvast üles pöörduma riigikogu poole ettepanekuga korraldada Eestis rahvahääletus küsimusega: "Kas toetate mittekonfessionaalse usundiõpetuse lülitamist põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka?"" märkis Viilma.

Viilma sõnul on rahvahääletuse eeskujuks täpselt sajandi eest, 1923. aastal, toimunud rahvahääletus, mis tõi mõni aasta varem kooliprogrammist välja heidetud usuõpetuse kohustusliku ainena Eesti koolidesse tagasi.

"Olukorras, kus inimeste loomupärane religioossus ei ole kuhugi kadunud, on vastutustundetu jätta iga uus põlvkond riikliku hariduspoliitika tulemusena teadlikult ilma usualastest teadmistest ja vastavast haridusest," põhjendas Viilma.

Mure Peterburi Jaani kirikuga

Samuti peatus EELK peapiiskop oma kõnes Peterburi Jaani kiriku ümber toimuval, kus kiriku hoone omanik nõuab Venemaa kohtus, et Eestilt võetaks ära 49-aastane kiriku tasuta kasutamise õigus. 

Viilma märkis, et nii, nagu ei ole Eesti Kontsert saanud jätkata kontserttegevust Peterburi Jaani kirikus, ei ole saanud ka meie saata üle Venemaa piiri vaimulikke, kes saaksid pidada eestikeelseid jumalateenistusi.

"Oleme omalt poolt teinud kõik, et idapiiri taha vangistatud rahvuskaaslased ei tunneks ennast Eesti jaoks unustatutena. Leppisime kokku Venemaal tegutseva Ingeri Evangeelse Luterliku Kirikuga, et lisame juba varem nendega sõlmitud lepingule sätted, millega Ingerimaa kirik lubab tagada Peterburi Jaani koguduses ja kirikus eesti keele ja kultuuri säilimise."

Selleks jätkatakse Viilma väitel igakuiste eestikeelsete jumalateenistustega, pühapäevakooli tundidega, eesti keele kursuse ja eesti keele klubi tegevusega.

"Samuti kohustub Ingeri kirik hoidma kirikus jätkuvalt nähtaval eestlaste ajalugu ja pärandit tutvustavaid esemeid ja mälestustahvleid ning kasutama eestlaste üritustel Eesti rahvus- ja riigilippu. Peterburi Eesti Kultuuriselts ja Jaani Kiriku Fond peavad saama jätkata oma tegevust Peterburi Jaani kirikus."

Kirik ei suutnud seadusemuudatuste ralliga sammu pidada

Oma tähelepanekuid tegi Viilma ka sisepoliitika kohta ja tunnistas, et kümmet Eestis tegutsevat kristlikku kirikut ühendav Kirikute Nõukogu püüdis suve hakul toimunud seadusemuudatuste rallil koalitsioonipoliitikutega sammu pidada, kuid asjatult.

"Koalitsioon muutis seaduseid kiiremini, kui suutis nende muudatuste vajadust rahvale või opositsioonile selgitada. Ei ole kahtlustki, et perekonnaseaduse rapsiv muutmine lõhestas ühiskonda enam kui miski muu viimastel aastatel. Vaevalt soovisid erinevad vähemused, et neid üksteise vastu nii reljeefselt välja mängitakse. Tegelikult elatakse samas Eestis, hingatakse sama õhku, usutakse sama Jumalat ning muretsetakse ja rõõmustatakse ühiselt kõigi nende asjade üle, mis ühiskonnas toimuvad. Elatakse üksteise kõrval ja üksteisega koos."

Viilma sõnul on seaduste pealesurumine samasugune obstruktsioon nagu nende vastuvõtmise takistamine.

"Vihasel toonil vihase kõne talitsemine tekitab juurde ainult hillitsetud vihkamist. See, et Peltsebuliga ei saa Peltsebuli välja ajada, seisab kirjas juba Piiblis. Obstruktsiooniga ei ole obstruktsiooni võimalik võita. Vastastikune obstruktsioon demokraatia esiteostajate poolt tähendab lõpuks demokraatia suitsiidi."