EL-i valitsusjuhid ei suutnud kokku leppida Ukraina aitamises detsembrikuisel Brüsseli tippkohtumisel Ungari peaministri Viktor Orbani vastuseisu tõttu. Kuna liikmesriikidel pole kindlust, et Orban muudab meelt 1. veebruaril peetaval järgmisel tippkohtumisel, kaalutakse mitu varuplaani Ukraina aitamiseks, mis ei nõuaks Ungari heakskiitu.

Ühe ettepaneku järgi annaks skeemis osalema valmis olevad liikmesriigid vabatahtlikult täiendavaid garantiisid EL-i eelarvele, mis võimaldaks Euroopa Komisjonil laenata kuni 20 miljardit eurot kapitaliturgudel järgmisel aastal. Laenatav raha läheks Ukraina riigieelarve vajaduste katmiseks ning lõplik summa selguks Ukraina vajadustest lähtuvalt, vahendab Financial Times.

Sarnast skeemi kasutati 2020. aastal, kui komisjon laenas umbes 100 miljardit eurot EL-i liikmesriikidele pandeemiaaegsete palgatoetuste rahastamiseks.

Skeemi kasuks räägib see, et selle kasutamiseks poleks vaja kõikide liikmesriikide osalust. Piisaks, kui garantiisid annaks piisavalt palju hea krediidireitinguga liikmesriike. Seetõttu saaks sellisel viisil vältida Ungari vetot.

Samas nõuaks selline lahendus mitme osaleva liikmesriigi puhul hääletust parlamendis. Näiteks peaks riigigarantiide andmiseks saama seadusandjate heakskiidu Saksamaa ja Hollandi valitsused.

Siiski loodetakse, et protsess ei võta kaua aega, sest asjaga kursis olevate ametnike sõnul on EL lubanud Ukrainale abi osutamist märtsikuuks.

Kui EL-i valitsusjuhid nõustuvad selle plaaniga 1. veebruaril peetaval tippkohtumisel, siis Ukraina saab ka 900 miljonit dollarit Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), mis vajab raha vabastamiseks kinnitust Ukraina tulevase maksevõime kohta.

IMF-i ja EL-i abist peaks piisama, et Ukraina poleks sunnitud rahastama riigieelarve kulutusi keskpanga rahatrüki kaudu, mis võib põhjustada inflatsiooni kontrollimatut kasvu.

Siiski on arutlusel oleva skeemi üheks probleemiks asjaolu, et see hõlmaks ainult laene ning EL ei saaks anda Ukrainale otsetoetusi, mida Kiievil poleks vaja tagasi maksta. Samas konkreetsed liikmesriigid saaks pakkuda otsetoetusi Ukrainale kahepoolsetel alustel.

Veel üks arutlusel olev varuplaan seisneks lõppeval aastal kasutusel olnud Ukraina abistamise skeemi pikendamises. EL on juba andnud Ukrainale soodsatel tingimustel 18 miljardit eurot laenu. Selle skeemi pikendamiseks veel mitme kuu kuni aasta võrra oleks vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

Siiski eelistavad Financial Timesiga suhelnud ametnikud Euroopa Komisjoni välja pakutud 50 miljardi eurose abipaketi vastuvõtmist muutmata kujul. Ungari poolt seni vetostatud abipakett on osa laiemast EL-i mitmeaastase eelarve suurendamise ettepanekust, mis hõlmaks muuhulgas ka neli miljardit eurot lisakulutusi riigikaitse alasteks investeeringuteks ja sisserändevoogudega toimetulekuks.