Sõja 680. päev: Venemaa sai Põhja-Korealt ballistilisi rakette
Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõuniku John Kirby sõnul ostab Venemaa Põhja-Korealt ballistilisi rakette. Okupeeritud Krimmis kõlasid plahvatused. Ukraina GRU süütas Venemaa lennuväljal hävitaja-pommitaja Su-34. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Bahmuti ja Avdijivka suunal ägedat pealetungi.
Oluline 4. jaanuaril kell 22.00:
- Valge Maja: Venemaa on soetanud Põhja-Korealt ballistilisi rakette ja neid Ukrainas kasutanud;
- Okupeeritud Krimmis kõlasid plahvatused;
- Venemaa elavdas kuu ajaga tegevust Tauria suunal;
- Ukraina ülemraada menetleb mobilisatsioonieelnõu;
- Ukraina GRU süütas Venemaa lennuväljal hävitaja-pommitaja Su-34;
- Venemaa jätkab Bahmuti ja Avdijivka suunal ägedat pealetungi;
- Venemaa ründas rakettidega Harkivit;
- NATO ja Ukraina arutavad järgmisel nädalal õhukaitset;
- Ukraina ohvitser: Ukraina mobiilsel õhutõrjel on moona veel mõneks suurrünnakuks;
- Kuleba: läänel on piisavalt ressursse Kiievile vajaliku abi andmiseks;
- Venemaa korraldas Ukraina Donetski oblastis raketirünnaku Kurahhovole.
Valge Maja: Venemaa soetab Põhja-Korealt ballistilisi rakette
Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõuniku John Kirby teatas neljapäeval, et Venemaa ostab Põhja-Korealt ballistilisi rakette ning rakettide tarned on juba aset leidnud.
"Meie informatsioon viitab sellele, et Põhja-Korea tarnis hiljuti Venemaale ballistiliste rakettide heitjaid ja mitu ballistilist raketti," ütles Kirby.
Ta lisas, et viimastel päevadel on Vene väed tulistanud vähemalt ühe neist Põhja-Korea ballistilistest rakettidest ka Ukrainasse. Tema sõnul maandus rakett seni teadaolevalt lagedale maa-alale.
Kirby nimetas raketitarneid murettekitavaks eskalatsiooniks ning lubas, et USA kehtestab sanktsioonid rakettide tarnetega tegelevate isikute ja organisatsioonide vastu.
The Wall Street Journal teatas varem, et Venemaa on juba ostnud kümned Põhja-Korea päritolu ballistilisi raketid ning kaalub ballistiliste rakettide soetamist Iraanilt.
Ajalehega vestelnud anonüümseks jääda soovinud USA ametnike sõnul valmistab see sügavat muret USA presidendile Joe Bidenile.
Ühtlasi kirjutab väljaanne, et Vene sõjaväe esindajad külastasid ka Iraani polügooni, kus toimusid Iraani rakettide katsetused.
On võimalik, et Venemaa hakkab kasutama neid rakette Ukraina ründamiseks. Näiteks kasutab Vene sõjavägi Ukraina vastu Iraani päritolu Shahed-136 droone. Samuti ostis Venemaa Põhja-Korealt suures hulgas laskemoona sõjapidamiseks Ukraina vastu.
Okupeeritud Krimmis kõlasid plahvatused
Krimmi kohalikes Telegrami kanalites kirjutatakse, et Ukraina raketid tabasid Vene sõjaväebaase okupeeritud Krimmi poolsaarel. Sõjaväebaasid asuvad Sevastopoli ja Jevpatorija linnade lähedal ning sotsiaalmeedias levivatel videotel on kuulda plahvatusi ja näha suitsupilve.
Vene kaitseministeerium teatas omakorda 10 Ukraina raketi allatulistamisest ja ühest vigastatust maa peal.
Hiljem kinnitas Ukraina kaitsevägi Sevastopoli lähedal asuva Vene juhtimispunkti tabamist.
Venemaa elavdas kuu ajaga tegevust Tauria suunal
Venemaa on kuu ajaga oluliselt suurendanud rünnakute ja pealetungide arvu Tauria suunal, seda on märgata mitte ainult Avdijivka ja Marjinka piirkonnas, märkis Tauria väerühma pressiesindaja Oleksander Štupun neljapäeval.
"Viimase kuu jooksul on vaenlane oluliselt suurendanud rünnakute ja pealetungide arvu. Lisaks Avdijivka ja Marjinka kandile on seda märgata, kuigi mitte nii ilmekalt, ka teistes rindelõikudes," ütles ta telemaratonil.
Kõneisik märkis ka Vene õhujõudude elavnemist Tauria suunal: 25 kuni 30 õhurünnakut päevas kolmandat päeva järjest.
"Nii püüdis vaenlane hävitada meie struktuure, kindlustusi ja tabada elavjõu koondumiskohti. Ja eile pani ta taas liikuma jalaväe," ütles Štupun.
Seejuures kutsus kaitsevägi Ukraina sõdureid üles valvsusele, sest vaenlane üritab suurendada snaipripaaride arvu rindejoone lähedal. Štupuni sõnul elavnesid venelased enim Avdijivka ja Marjinka suunal.
Ka rääkis ta vaenlase üksuste pidevast roteerumisest tohutute kaotuste tõttu, eriti isikkoosseisus, või uute üksuste saabumisest. Sealhulgas on märgata endiste vangide saabumist üksusesse Storm Z. Samuti on väga hästi koolitatud kutselisi üksusi, lisas Štupun.
Ukraina ülemraada menetleb mobilisatsioonieelnõu
Ukraina ülemraada riikliku julgeoleku, kaitse- ja luurekomisjon alustas neljapäeval uue mobilisatsiooniseaduse eelnõu läbivaatamist, edastas portaal Unian erakonna Rahva Teener parlamendifraktsiooni esimehe David Arahamia Telegrami sõnumi.
"Komisjon alustas täna uue mobilisatsiooniseaduse menetlemist. Arutelu Ukraina relvajõudude väejuhatuse ja kaitseministeeriumi esindajatega kestab veel mitu päeva. Valijatelt on saadikutele tulnud mobilisatsiooni kohta palju küsimusi, Zalužnõi, Šaptala ja minister Umerov tulid komisjoni neile vastama," märkis ta viitega relvajõudude ülemjuhatajale kindral Valeri Zalužnõile, kindralstaabi ülemale kindralleitnant Serhi Šaptalale ja kaitseminister Rustem Umerovile.
Arahamia lisas, et teavitab eelnõu menetlemise käigust komisjoni.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 19. detsembril 2023. aasta tulemusi käsitleval pressikonverentsil, et sõjavägi tegi ettepaneku mobiliseerida täiendavalt 450 000 kuni 500 000 inimest.
Valitsuskabinet esitas 25. detsembril ülemraadale mobilisatsioonieelnõu. Dokument näeb ette mitu muudatust alates mobilisatsiooniea langetamisest kuni vastutuseni sõjaväe värbamispunkti ilmumata jätmise eest.
Varem väitis parlamendiliige Marjana Bezugla, et sõja ajal on võimatu demobiliseerida täielikult teatud aja ärateeninud sõjaväelasi. Kuid täiesti võimalik on tagada üksuste õiglane rotatsioon.
Samal ajal peab Bezugla õigust "erruminekut pärast mobiliseerimist teatud aja ärateenimisel" täiesti "töötavaks võimaluseks". Tema sõnul on praegu neile, kes on teeninud 18 kuud või 24 kuud, sellist õigust võimatu anda. Kuid süü selle eest veeretas ta Ukraina relvajõudude juhtkonna ja eriti ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kaela.
Ukraina GRU süütas Venemaa lennuväljal hävitaja-pommitaja Su-34
Ööl vastu neljapäeva põles Venemaal Tšeljabinskis Šagoli lennuväljal hävitaja-pommitaja Su-34, kirjutas portaal Unian.
Erioperatsiooni Venemaal korraldas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus GRU, kirjutab Ukrainska Pravda viidates allikale eriteenistuses.
"Tõdeme, et vaenlase lennuk põles maha," ütles väljaandega vestelnu. Tema sõnul on selle taga GRU.
Väärib märkimist, et Šagol on sõjaväe lennuväli, mis asub Tšeljabinski linnast loodes. Seal baseerub Tšeljabinski lendurikooli 108. õppepolk ja Venemaa õhu- ja kosmosejõudude 2. segaõhudiviisi 21. segaõhupolk.
Varem kirjutas Unian, et Ukraina relvajõud tulistasid kolme päeva jooksul alla neli Vene Su-34, mida peetakse Venemaa õhujõudude parimateks hävitaja-pommitajateks. See on Venemaa arsenalis ainus lennukitüüp, mis suudab sihtmärke kiiresti tuvastada ja rünnata.
Vene õhujõud "püüavad peaaegu kindlasti minimeerida nende kallite ja keerukate lennukite edasist kaotamist."
Asjatundjad märgivad, et nelja Vene hävitaja-pommitaja Su-34 ja veel ühe Vene mitmeotstarbelise hävitaja Su-30 hävitamine on venelastele valus kaotus ja vapustus.
Venemaa jätkab Bahmuti ja Avdijivka suunal ägedat pealetungi
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Bahmuti ja Avdijivka suunal ägedat pealetungi.
Üks Vene sõjablogija väitis 3. jaanuaril, et Vene väed liikusid Bahmuti põhjatiival edasi. ISW teatas, et pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid piirkonnas edasi liikuda. Ukraina maavägede juhataja Oleksandr Sõrskõi teatas, et Bohdanivka ümbruses käivad ägedad lahingud ning Vene väed üritavad edasi liikuda Tšassiv Jari suunas. Ägedad lahingud käivad endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.
ISW vahendas, et Vene väed liikusid veidi edasi ka Avdijivka suunal. 3. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Pervomaiske lähistel. Vene blogijad väidavad veel, et Vene väed liikusid edasi Stepove suunas.
Ukraina ohvitser: Ukraina mobiilsel õhutõrjel on moona veel mõneks suurrünnakuks
Kiievi mobiilsel õhutõrjel on piisavalt laskemoona, et vastu panna veel mitmele võimsale rünnakule, ent seejärel läheb vaja rohkem lääneriikide abi, ütles kõrge sõjaväeülem kolmapäeval.
Läinud aasta lõpus korraldas Venemaa oma suurima tiibraketi- ja droonirünnaku alates sissetungi algusest ning pommitas nüüd sel nädalal uuesti teisipäeval pealinna Kiievit ja riigi suuruselt teist linna Harkivit, kus hukkus viis ja said viga kümned inimesed.
"Praegune olukord inimliigutatavate õhutõrjesüsteemidega mobiilsete õhukaitserühmade puhul on selline, et jagub piisavalt laskemoona, et panna vastu mõnele järgmisele võimsale rünnakule," ütles Ukraina kaitseväe ühendjõudude ülem kindralleitnant Serhi Najev.
Ent paraku on tema sõnul vaja pikema aja peale planeerimisel lääneriikide abi raketivaru täiendamiseks.
Najevi alluvuses on Kiievi ja Ukraina põhjaosa mobiilsed õhukaitseüksused, mis on relvastatud sagemini liikursuurtükkide kui suuremate süsteemidega nagu Patriot.
"Prioriteet on rohkem laskemoona," ültes ta, kuna venelased "tahavad tõega kurnata välja meie õhukaitsesüsteemi".
"Mõistagi tahaksime me rohkem rakette Patriotide jaoks ja süsteeme endid," ütles ta viitega suuremate USA antud maa-õhk tüüpi raketisüsteemidele, mis Ukraina sõnul tõid teisipäeval alla 10 ballistilist raketti Kinžal.
Kiievi sõnul näitavad viimased rünnakulained selgelt, et lääneriigid peavad kiirendama õhutõrjevarustuse, lahingdroonide ja kaugmaarakettide tarneid.
NATO ja Ukraina arutavad järgmisel nädalal õhukaitset
NATO ja Ukraina suursaadikud kogunevad järgmisel nädalal kohtumisele, et arutada Ukraina õhukaitset ning Kiievi soovi saada kiiremini õhutõrjesüsteeme Venemaa viimase aja ulatuslike raketi- ja droonirünnakute tõrjumiseks, teatas allianss neljapäeval.
Venemaa on aastavahetusel ja sellele järgnenud päevadel teinud Ukrainale suurimaid õhurünnakuid alates kallaletungist 2022. aasta veebruaris.
"NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsub järgmiseks kolmapäevaks kokku NATO-Ukraina nõukogu kohtumise," ütles alliansi pressiesindaja Dylan White.
"Kohtumine peetakse suursaadikute tasemel ja kutsutakse kokku Ukraina palvel seoses Venemaa äsjaste raketi- ja droonirünnakutega Ukraina tsiviilelanikele, linnadele ja küladele," lisas White.
Kiiev: Vene häkkerid murdsid Kyivstari süsteemi sisse eelmise aasta mais, ulatuslik rünnak toimus alles detsembris
Ukraina sideteenusepakkujat Kyivstari tabas 12. detsembrilVene küberrünnak, mis põhjustas mobiilside- ja internetikatkestusi üle Ukraina ning ka probleeme õhuhäirete edastamisega. Rünnakust teatas ka üks Ukraina suurimaid panku Monobank. Ukraina julgeolekuteenistuse SBU teatas neljapäeval, et häkkerid tungisid süsteemi sisse juba mais, vahendas Ukrainska Pravda.
Ettevõttel on Ukrainas 24 miljonit mobiilsideteenuse klienti ja üle miljoni koduse interneti klienti.
Venemaa ründas rakettidega Harkivit
Venemaa ründas kolmapäeva hilisõhtul rakettidega Harkivit. Harkivi oblasti kuberner teatas, et Venemaa ründas rakettidega S-300 ning kahjustada sai ka Harkivi kesklinna tsiviiltaristu.Esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud, vahendas The Kyiv Independent.
Harkivi linn asub vaid 30 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Ukraina piirist.
Kuleba: läänel on piisavalt ressursse Kiievile vajaliku abi andmiseks
Ukrainale vajaliku abi andmiseks on ressursse piisavalt, Lääs peab ainult hakkama uskuma endasse ja oma võimesse võita, ütles kolmapäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
"Ukraina ja tema praeguste liitlaste sisemajanduse kogutoodang (SKT) kokku on 21 korda suurem kui Venemaa ja tema väga väheste liitlaste SKT. See tähendab, et ressursse Ukrainale vajaliku abi andmiseks on piisavalt," ütles Kuleba kolmapäeval uudistekanali CNN ankrule Christine Amanpourile antud intervjuus.
"Lääs peab ainult hakkama uskuma endasse ja oma võimesse võita. Ja, loomulikult, omab aeg tähtsust. Me ei saa istuda ja oodata, kuni jätkuvad lõputud arutelud. Seepärast kutsume kõiki partnereid kiirendama otsuste tegemist, mida pole seni tehtud või mis on tegemisel," ütles Ukraina välisminister intervjuus.
Ta rõhutas, et Lääs on juba tõestanud oma võimet kaitsta demokraatiat.
"Praegu on meil vaja suurendada jõupingutusi ja kiirendada otsuste elluviimist," ütles Kuleba.
Venemaa korraldas Ukraina Donetski oblastis raketirünnaku Kurahhovole
Vene vägi korraldas ööl vastu neljapäeva Ukraina Donetski oblastis raketirünnaku Kurahhovole, hävinesid lasteaed ja kool, teatas oblasti sõjaline administratsioon.
"Kurahhovo kesklinn raketilöögi all. Kesköö paiku saatsid venelased linnale raketid - hävitasid lasteaia, kooli, ambulatooriumi ja kohviku. Lisaks sellele sai kannatada arvukalt mitmekorruselisi maju," kirjutas oblasti sõjalise administratsiooni juht Vadim Filaškin oma Telegrami-kanalis.
Esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 362 280 (võrdlus eelmise päevaga +780);
- tankid 6002 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 11 128 (+21);
- suurtükisüsteemid 8574 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 947 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 630 (+1);
- lennukid 329 (+0);
- kopterid 324 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 6753 (+5);
- tiibraketid 1785 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 423 (+32);
- laevad / paadid 23 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1304 (+6).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: ISW/The Kyiv Independent/BNS/Ukrainska Pravda