X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eksperdid: haiglareform otsib tasakaalu tõhususe ja poliitika vahel

Magdaleena haigla
Magdaleena haigla Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Terviseminister Riina Sikkuti seisukoha peale, et väikehaiglaid ja sealseid sünnitusosakondi ei tohiks sulgeda, ütlesid tervishoiueksperdid, et ministeerium teeb otsuseid efektiivsust ja poliitilisi valikuid kaaludes.

Hoolimata ajalooliselt madalaimal tasemel sündide arvust pole sotsiaalministeeriumil kavas väiksemate haiglate sünnitusosakondi sulgeda ega ühtegi maakonnahaiglat tervikuna kinni panna, rääkis Vikerraadio hommikusaates terviseminister Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Samuti ütles Sikkut, et haiglasüsteemi Tallinna-kesksust tuleb vähendada, kuid riik peab tagama, et Tallinna Haigla tuleb.

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu "Eesti haiglavõrgu arengukava aastani 2040" ekspertgrupi juht Jaanus Pikani ütles ERR-ile Sikkuti seisukohti kommenteerides, et ka tema tehtud analüüs ei näidanud, et maakonnahaiglad peaks sulgema.

"Me pigem räägime vastavalt vajadusele haiglate ümberprofileerimisest. Et pakutav teenus vastaks vajadustele. Seetõttu oleme ka välja pakkunud kogukonnahaigla mõiste. Eks ka minister intervjuus püüdis läbi lillede öelda, et iga haigla peaks leidma endale oma profiili, aga selge on see, et ka profileeritud tegevuseks peab olema küllaldaselt nõudlust, mis tagaks haiglale sellise koormuse, mis omakorda tagaks osutatava abi kvaliteedi," rääkis Pikani.

Pikani sõnul see, et arstid liiguvad ühest haiglast teise, ei pruugi tagada vajalikku koormust haigla toimimisele. "Ja päris paljaste kätega tänapäeval enam eriarstiabi ei saa anda. Tänapäevaseks eriarstiabiks on vaja aparatuuri, enamasti üpris kallist, ja aparatuuri efektiivne kasutamine tähendab seda, et seal peab olema küllaldaselt inimesi, kes vajavad seda teenust," sõnas Pikani.

Pikani nentis, et kui lähtuda statistikaameti rahvastikuprognoosist, siis on ikkagi paratamatu reaalsus, et inimesed koonduvad Tallinnasse ja Tartusse ning teistes maakondades elanikkond väheneb.

"Kuid Tallinna Haigla kohta on küsimus, mis on meie prioriteedid. Mis on põletavam probleem, kas esmatasandi arendamine või järjekordselt betooni investeerimine. Kas tänane haiglate seisukord on selline, mis nõuab kiiresti sellist massiivset investeeringut," arutles Pikani.

"On ju ilmselge, et riigi investeerimis- ja administreerimisvõimel on piirid – kui kuhugi investeeritakse, siis kuskil mujal jääb raha puudu. Eks see on poliitiline otsus olukorras, kus tervisekassa eelarves on väidetavalt juba täna puudu 100–150 miljonit eurot," lisas ta.

Pikani tõi ka välja tõsiasja, et arenenud riikides elanikkond vananeb ja kasvab krooniliste haigustega inimeste osakaal.

"Paljudel neist on mitu kroonilist haigust samaaegselt. Need inimesed vajavad oma haiguste tõttu eriarsti abi ehk üksikutel kordadel aastas. Eelkõige on raskuskese esmatasandil, õendus- ja sotsiaalabis. Nad vajavad pigem haiguse ägenemise korral toetust ja võib olla lühiajalist elukohalähedast haiglaravi, mille pakkumine ongi kogukonnahaigla mõte. See tähendab ka oluliselt tugevamat ja võimekamat esmatasandit ja koostööd erinevate arstabi tasandite ja sotisaalabi vahel," selgitas Pikani.

Pikani: vähe sünnitusi vähendab haigla suutlikkust

Väiksemate haiglate sünnitusosakondade sulgemiste kohta ütles Pikani, et see on "väga-väga keeruline poliitiline otsus".

"Kui vaadata, milline vastuseis ja missugune reaktsioon oli Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemisele. Sünnitus on osa günekoloogilisest teenusest, mis tähendab seal ka mitte ainult ühte kindlat profiili töötajaid, vaid seal on vaja ka anestesioloogi, õdesid, ämmaemandaid. See on kompleksne teema, kas erakorralist eriarstiabi kirurgias ja günekoloogias osutatakse Eesti väikehaiglates või mitte," sõnas Pikani.

Pikani märkis, et Haapsalus ei ole sünnitusosakonda juba 20 aastat ja see töötab väga hästi, sest Tallinn on 100 kilomeetri kaugusel.

"Me teame, et alla teatud lävendi, isegi öeldakse, et alla 500 sünnituse haiglas, võib sünnituse turvalisus kannatada. Seda on näidanud ka teiste riikide kogemus, näiteks Hollandis vastsündinute suremus tõusis, kui oli palju teenuse osutajad, aga oli väga väike arv sünnitusi haiglas. Eestis on olukord vastsündinute suremuse vähendamisel väga hea, siin on turvaline sünnitada, aga kas see kestab, kui sünnituste arv sünnitusosakondades kogu aeg langeb," rääkis tervishoiuekspert.

Pikani sõnul tulebki meditsiinis vaadata eelkõige pikaajalist plaani, pidades silmas rahvastiku vanust ja paiknemist, sest täna on Eestis viiendik elanikest üle 65 aasta vanad, aga aastaks 2040 prognoosib statistikaamet selle vanusegrupi osakaalu kasvu 26 protsendini, mis tähendab, et vajatakse rohkem tervishoiuteenuseid.

"Ma kahtlen, kas ilma oluliste muutusteta tervishoius, mis peaksid eelkõige seisnema esmatasandi tervishoiu võimekuse olulises kasvus, digiteenuste arendamisel ning tervishoiu ja sotsiaalteenuste integratsioonis, oleme suutelised tagama tervishoiuteenuse kättesaadavust tänasel tasemel. Rääkimata selle parendamisest," lisas Pikani.

Palu: haiglate ühteliitmine on levinud

Toomas Palu, Maailma Terviseorganisatsiooni tervishoiusüsteemide ja rahastamise nõunik Ukrainas, ütles Sikkuti seisukohti kommenteerides, et ühelt poolt tuleks haiglavõrku korraldada, arvestades efektiivsust ja ravikvaliteeti, aga teiselt poolt mängivad rolli poliitilised argumendid, näiteks on maakonnahaiglad sageli olulised kohalikud tööandjad.

"Nende kahe positsiooni vahel peavad poliitikategijad otsuseid tegema," sõnas ta.

Mis puudutab Tallinna Haigla rajamise ideed, siis Palu sõnutsi on mujal maailmas on vanadest amortiseerunud hoonetest uutesse haiglatesse kokkukolimine levinud protsess. "Sageli need haiglad ei ole enam kesklinnas, vaid just äärelinnades. Pärnu haigla oli ka üks hea näide sellest suunast," lisas ta.

Palu märkis, et mõned haiglahooned Tallinnas on kindlasti oma aja ära elanud.

"Omal ajal (nullindatel - toim.) rootslaste arengukava Eesti haiglavõrgule soovitas Tallinnasse kolme haiglat. Tol ajal jäi Tallinna neli avalikku haiglat, lastehaigla jäi ka eraldi. Nüüd on see linna otsustada, kuidas nad kaks haiglat konsolideerivad. Minu meelest oluline küsimus on ka, mis saab edasi vanadest hoonetest ja osakondadest," sõnas Palu.

Tervishoiu rahastamise eelistuste kohta ütles Palu, et rahaküsimuses on kaks poolt. "Üks on investeeringud, mis on raha uutesse asjadesse panemine, Tallinna Haigla on väga suur investeering. Ja teine asi on nüüd aasta-aastalt olemasoleva, rahvastikust tuleneva tervishoiuvajaduse katmine ja investeerimine inimeste tervisesse. Neid tuleb eraldi vaadata," lausus ta.

Palu hinnangul saaks meditsiinivõrgu esmatasand senisest oluliselt rohkem teha inimeste tervise hoidmiseks ja krooniliste haigustega tegelemiseks. See aga vähendaks ka haiglaravi vajadust.

Palu lisas, et riigis peab olema optimaalne haiglavõrk. "Selline, mis arvestab elanikkonna vajadusi ja majanduslikult skaala ökonoomiat. Ehk et on piisavalt suured mahud, et tasuks haiglat pidada, sest haiglateenused nõuavad ka tugiteenuseid: laboreid ja digitaalseid aparaate ja selliseid kõrgtehnoloogilisi operatsioonisaale, mida ei saa näpuotsaga mööda Eestit laiali lasta," lausus ekspert.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: