Elering sai Kiisal valmis sünkroonkompensaatori, mida on vaja elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks. Eriti muutub see vajalikuks siis, kui me 25 aastal ühendame ennast lahti Venemaa elektrivõrgust.

Jaamas hoiab vajadusel sagedust üleval hallis trumlis pöörlev suur hooratas.  Kokku tuleb sellised jaamu Balti riikidesse üheksa.

"Täna Eesti ongi ainus , kes on saanud sünkroonkompensaatorid valmis. Meil on kaks tükki tehtud ja kolmas saab poole aasta pärast ka (valmis).  Ja meile hakkavad järgnema Leedu ja Läti partnerid, kellel sellel aastal ja järgmisel aastal valmivad (sünkroonkompensaatorid)," lausus Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Praegu suudavad suured elektrijaamad ise süsteemis sagedust hoida. Kuid eraldudes Venemaast ja ühendudes Mandri-Euroopa elektrivõrguga, võib tekkida nii-öelda saare olukord, kus Baltimaad peavad oma sünkroonkompensaatoriga süsteemis sagedust üleval hoidma. Eestis saavad tänavu valmis kõik objektid, mida on tarvis Venemaa võrgust lahtiühendamise korral.      

"Eestis on viimase liini ehitus käsil, mis saab selle aasta oktoobriks valmis. Lisaks sellele, et meil on liinid ja sünkroonkompensaatorid, peame veel ehitama üles veel tugevad infosüsteemid, sest kogu elektrisüsteemi juhtimine selles Kesk-Euroopa süsteemis on teistsugune," ütles Kilk.

Kliimaministeerium asekantsleri Timo Tatari sõnul püsivad kõik tööd Baltimaades graafikus. Kuid Euroopa võrguga ühendamiseks on oluline ka Harmony Link.      

"Sünkroniseerimise jaoks üks oluline ühendus oleks pidanud algselt hakkama kulgema läbi vee ümber Kaliningradi Leedu ja Poola vahel, ent see ühendus möödunud aasta lõpu seisuga otsustati tuua ikkagi maismaale, kus on see paremini kaitstud, kiiremini parandatav ja suudab ka sagedust üle kanda. Nii et praegu tundub küll, et kõik olulised elemendid on ilusti joondus ja järgmisel aastal me selle sünkroniseerimise ära teeme," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.