Ungari esindaja oli ainus, kes ei nõustunud järjekordse sanktsioonide paketi vastuvõtmisega. Sanktsioonide kehtestamine nõuab liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.

Seekordne sanktsioonide pakett hõlmab üle 200 organisatsiooni ja isiku Venemaalt, Hiinast, Indiast ja veel mitmest riigist, mis on aidanud mingil viisil Venemaa sõjapingutustele kaasa.

Ungari vastuseis on asjaga kursis olevate isikute sõnul tingitud sanktsioonide paketti kolme Hiina ettevõtte lisamisest.

"Ungarlased polnud nõus Hiina ettevõtete tõttu," ütles üks anonüümseks jääda soovinud ametnik Financial Timesile.

Samas olid teise ametniku sõnul kõnelused tulemuslikud ning Ungari pelgalt "palus natuke rohkem aega ettepanekute sisu analüüsiks".

Seetõttu säilib lootus, et EL-i riigid suudavad kokku leppida järgmiseks kolmapäevaks uues sanktsioonide paketis. EL-i valitsusjuhid ja Euroopa Komisjon soovivad avalikustada uue sanktsioonide paketi 24. veebruariks ehk Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse teiseks aastapäevaks.

Varasemad katsed kehtestada sanktsioonid Hiina või India ettevõtete suhtes luhtusid mitme EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Seni pole nende riikide ettevõtete suhtes Venemaa sõjaga seoses Ukraina vastu sanktsioone kehtestatud.

Samas leppisid kolmapäevasel istungil saadikud Ukraina abistamiseks mõeldud 50 miljardi eurose abipaketi üksikasju sätestavates õigustekstides, mis võimaldab saata need Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks. Plaani kohaselt saab Ukraina esimese väljamakse märtsis.

Abipaketi vastuvõtmine õnnestus veebruari alguses, kui Ungari peaminister Viktor Orban loobus oma senisest vetost.