Rainer Saks: Abu Dhabi kõnelustel sõjategevuse peatamiseni tõenäoliselt ei jõuta

Teisipäeval algavad Abu Dhabis Ukraina, Venemaa ja USA läbirääkimised, kus vaatlejate hinnangul mingit suurt läbimurret siiski oodata ei ole. Ka Eesti presidendi julgeolekunõuniku Rainer Saksa arvates kõnelustel tõenäoliselt sõjategevuse peatamiseni ei jõuta.
USA, Ukraina ja Venemaa esindajad peaksid Abu Dhabis üle pika aja kokku saama ja kõnelusi pidama. Mida peaks tähele panema?
Esimene asi, mida jälgida oleks see, mis teemad lõppkokkuvõttes lauale tulevad ja mille kohta vähemalt avalikult öeldakse, et need olid kõneluste all.
Vene poolelt on kogu aeg rõhutatud, et nendel kõnelustel räägitakse ainult nii-öelda meie mõistes tehniliste teemade üle. Ehk kuidas garanteerida, et kui vaherahuni on jõutud, siis kuidas hoida seda toimimas. Et mingite intsidentide tõttu ei puhkeks sõjategevus uuesti. Ja see on Vene poole väitel nende kõneluste peamine sisu.
Ka varasemad kolmepoolsed kõnelused on eelkõige nendel teemadel olnud. Sinna juurde on kuulunud ka veel vangide vahetus ja Venemaale deporteeritud Ukraina laste tagasitoomine. Ehk nii-öelda humanitaarküsimused.
Tegelikult ei ole ka Ukraina ega USA väitnud, et nüüd tulevad nii-öelda poliitilise tundlikkusega teemad arutusele. Võib-olla vastastikku vahetatakse küll informatsiooni nendel teemadel, aga tundub, et läbirääkimisi nendel teemadel ei peeta. Nii et võib öelda, et täna algavatel kõnelustel tõenäoliselt sõjategevuse peatamiseni ikkagi ei jõuta.
Poliitikavaatlejate sõnul tahab Venemaa küll läbirääkimisi, aga ei taha rahu. Kas neilt kõnelustelt on loota mingeidki edusamme sõjategevuse peatamiseks?
Siin on tegelikult trikk tõesti selles, et kui ei ole kokku lepitud seda, kuidas seda relvarahu jõustada ja seal on terve rida sõjalisi dekonfliktimise meetodeid, siis relvarahu kehtestada väga ei saa. Lõpuks osutuvad ka need küsimused ikkagi poliitilisteks.
Aga teine asi, millest veel võidakse kõneleda, on Ukraina julgeoleku garantiid. Mis haakub selle eelmise küsimusega, sest Ukraina Venemaa üksinda ei saa tulevikus, kui see vaherahu tuleb, relvarahu garanteerida. Seal peab olema kolmanda osapoole osalus ja tõenäoliselt ka mingi sõjalise iseloomuga osalus. Et ka sellest on väidetavalt plaanis kõneleda.
Aga tegelik moment, mille puhul öeldakse, et Venemaa tahab kõnelusi, aga mitte rahu, on see, et Venemaa nõuab selle eest, et mingi sõjategevus lõpetada, täiendavaid territooriume Ukrainalt. Ja samuti soovib saavutada otsest mõju poliitilise protsessi üle Ukrainas.
Kas saab kokkuvõttes öelda, et sellest Abu Dhabi kõnelustest põhimõtteliselt polegi eriti midagi oodata?
Oodata on selles mõttes ikkagi, et selline stabiilsem rahu suunas liikumise diplomaatiline protsess käivituks. Ukrainal on ka kindlasti neid kõnelusi vaja, muidu ei jõuta kunagi tulemuseni. Aga lõppkokkuvõttes tõesti ei ole mõtet sündmustest ette rutata ja vaatame kõigepealt, kas Abu Dhabi kõneluste järel öeldakse, et järgmised kõnelused üldse toimuvad või ei toimu.










