Algab toolide mäng Euroopa Liidu juhtkohtadele ({{commentsTotal}})

Foto: Hanna Samoson/ ERR

Euroopa Liidu institutsioonidele uute juhtide leidmise aktiivne faas algab Euroopa Parlamendi valmistega 26. mail, millest kaks päeva hiljem kogunevad juba liikmesriikide valitsusjuhid, et omalt poolt võimuvahetust koordineerima asuda.

Euroopa Liidus vahetuvad sügiseks Euroopa Parlamendi ja Komisjoni koosseis koos juhtidega, Ülemkogu saab uue eesistuja, valida tuleb uus välis- ja julgeolekupoliiitka kõrge esindaja ning lisaks tuleb leida ka uus president Euroopa Keskpangale, mille praeguse juhi ametiaeg sügisel läbi saab. Lisaks on viidatud, et üheks oluliseks positsiooniks on praeguse Euroopa Komisjoni koosseisus saanud esimese asepresidendi koht ning räägitud on ka uuest võimalikust ametikohast EL-i kaitsepoliitika koordineerimiseks.

Tippkohtade jaotusest saab suur tasakaalu otsimine, mille juures tuleb arvestada geograafilist ja soolist tasakaalu, tagada suurte riikide nõusolek ja väikeste esindatus ning suuremate poliitiliste gruppide toetus.

Euroopa Parlamendi valimiste tulemused annavad selguse, kellest saab parlamendi soosik Euroopa Komisjoni presidendi kohale, kuna europarlament soovib, et see koht läheks valimistel enim hääli saanud poliitilise perekonna kandidaadile. Suurima tõenäosusega võidab valimised Euroopa Rahvapartei (EPP) grupp, mille esikandidaat praegu Jean-Claude Junckeri täidetud kohale on sakslane Manfred Weber. Paljude riikide valitsused on siiski vastu niinimetatud Spitzenkandidateni süsteemile, kus Komisjoni president oleks automaatselt EP valimised võitnud poliitperekonna kandidaat.

"Küsige minu valijatelt, neil pole aimugi, kes on Spitzenkandidat," ütles näiteks Luksemburgi peaminister Xavier Bettel neljapäeval Rumeenias peetud EL-i tippkohtumisel, jättes küll lisamata, et 2014. aastal sai esikandidaatide protsessi käigus Euroopa Komisjoni juhiks Luksemburgi eelmine peaminister Juncker, märkis väljaanne Politico reedel.

Prantsuse president Emmanuel Macron, keda peetakse kõige kompromissitumaks Spitzenkandidateni süsteemi vastaseks, kordas ka neljapäeval Rumeenias Sibius peetud tippkohtumisel oma positsiooni. "Ma usun, et see ei ole hea meetod ilma üle-Euroopaliste kandidaatide nimekirjadeta," ütles Macron kohtumise alguses ning lisas hiljem, et ei tunne ennast üldsegi esikandidaatide süsteemiga seotud olevat.

Baierimaalt pärit Weberi kahjuks räägib ka see, et teda ei tunta isegi kodumaal - ainult veerand sakslasi tunistas aprillis toimunud küsitluses, et teab teda, kuid samas on Weberil Saksa kantsleri Angela Merkeli toetus, kes kordas seda ka veel neljapäeval Sibius.

Samas on ühe tugeva EPP kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi kohale nimetatud näiteks prantslasest EL-i pealäbirääkijat Brexiti kõnelustel Michel Barnier'd, kes kaotas EPP sisevalimistel 2014. aastal esikandidaadi koha just Junckerile.

Teiste suuremate poliitiliste perekondade esikandidaatideks on väga mõjukas Euroopa Komisjoni praegune esimene asepresident, Hollandi sotsiaaldemokraat Frank Timmermans ja Komisjoni konkurentsivolinik, liberaal (ALDE) Margrethe Vestager.

Liidrid kogunevad kaks päeva pärast EP valimisi

Et tagada riikide valitsustele võimalus protsessi oma kontrolli all hoida, teataski Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk neljapäeval Rumeenias, kus peetud tippkohtumisel samuti riivamisi uute liidrite küsimust puudutati, et kutsub 28. maiks kokku eraldi tippkohtumise, "alustamaks protsessi EL-i institutsioonide järgmiste liidrite nimetamiseks". Tusk lisas, et loodab "kiiret, efektiivset ja lepingutega kooskõlas olevat protsessi". "Kui konsensuse saavutamine osutub raskeks, ei karda ma neid otsuseid ka hääletusele panna," lisas Poola kunagine peaminister Tusk.

ERR-iga rääkinud asjatundjate hinnangul ei jõua valitsusjuhid mai lõpus siiski veel liidrite paketis kokkuleppele, kuid kohtumisel püütakse saavutada konsensus protseduurides, millest lähtuvalt uued liidrid paika pannakse. Kuna selleks ajaks on selgunud Euroopa Parlamendi uue koosseisu jõujooned, on see oluline sisend edasisteks otsusteks.

Euroopa Parlament koguneb oma esimesele istungile 2. juulil ja siis valitakse ka parlamendi uus president, kellest saab üks mosaiigitükk uuest Euroopa Liidu võimujaotusest. Praegu täidab seda kohta EPP saadikurühma kuuluv itaallane Antonio Tajani, kuid näiteks üle-eelmise koosseisu ajal leppisid kaks suuremat fraktsiooni, EPP ja sotsialistid omavahel kokku nii, et esimesed kaks ja pool aastat oli parlamendi juht poolakas Jerzy Buzek EPP-st, teised kaks ja pool aastat Saksa sotsiaaldemokraat Martin Schulz.

Komisjoni president võib selguda juuli lõpus

Juba europarlamendi teisel plenaaristungil, mis toimub juuli lõpus, võib parlament hääletada Euroopa Komisjoni uue presidendi kandidaadi üle. Ehkki EL-i reeglites öeldakse, et Euroopa Komisjoni presidendi valimistel "arvestatakse Euroopa Parlamendi arvamusega", nimetab Ülemkogu Komisjoni juhi kvalifitseeritud häälteenemusega, misjärel on europarlamendis vaja tema kinnitamiseks lihthäälteenamust.

See tähendab, et juunis peaks Ülemkogu otsustama oma kandidaadi Euroopa Komisjoni juhi kohale. Komisjoni juhi kiire paikapanek on oluline selleks, et ta jõuaks koostöös riikidega, kes esitavad oma kandidaadid volinike kohtadele, uue Euroopa Komisjoni kokku panna. Komisjoni praeguse koosseisu ametiaeg 31. oktoobril lõppeb ning uus ei saa enne ametisse astuda, kui Euroopa Parlament pärast volinike kuulamist selle koosseisu poolt hääletab.

Tavapäraselt on Parlament ja ka teised EL-i institutsioonid augustis suvepuhkusel.

Eesti kahtleb esikandidaatide süsteemis

Eesti ei ole varasemalt väljendanud oma tugevat toetust esikandidaatide süsteemile, rõhutades tasakaalustatud lahenduse tähtsust. Sama ütles peaminister Jüri Ratas ka neljapäeval Sibius ERR-ile: "Meie huvi on geograafiline tasakaal Euroopa Liidus, et nähtaks laiapindset Euroopa Liitu nii põhjast lõunasse kui idast läände."

Ka Euroopa Komisjoni koostamisel arvestatakse soolist tasakaalu ning kindlasti peab selle uus juht jälgima seda, millise portfelli üks või teine riik saab. Praegu tööd lõpetavas Komisjoni koosseisus on näiteks laiemaid valdkondi koordineerivate asepresidentide portfellid jagatud väiksemate riikide - Eesti, Soome, Läti, Slovakkia, Hollandi - vahel, kuid mitut kitsamat, kuid mõjukat valdkonda juhivad suurte liikmesriikide esindajad.

Komisjoni liige on ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kelle osas riigid samuti eraldi kokku lepivad. Praeguses Komisjonis on sellel kohal Itaalia sotsiaaldemokraat Federica Mogherini, Komisjoni eelmises koosseisus Briti leiborist Catherine Ashton.

Lisaks on räägitud ka, et Euroopa Liit võib luua kaitsevoliniku ametikoha, et bloki kaitsevõime arendamise ja kulutuste valdkonnal oleks oma juht. Uue ametikohana on see kindlasti silmapaistvam koht kui mõne teise valdkonna volinik 28-liikmelises Euroopa Komisjonis ning võib seega olla üheks ametikohaks, mis aitab saavutada paremat tasakaalu juhtkohtade jaotamisel Euroopa Liidus.  

Euroopa Ülemkogu peab sügisel valima endale ka uue eesistuja, kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat, kuid seda võib pikendada ühe korra. Praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja Tusk on olnud sel kohal kaks ametiaega.

Ülemkogu uue eesistuja valivad liimesriikide valitsusjuhid lihthäälteenemusega.

Politico märgib, et 2014. aastal tuli Euroopa Liidu valitsusjuhtidel pidada neli tippkohtumist, et juhtkohtades kokkulepe saavutada.  

Eurotsooni riigid valivad Keskpanga presidendi

Sügiseks tuleb leida uus juht ka Euroopa Keskpangale (ECB), mille praeguse presidendi Mario Draghi ametiaeg lõppeb 31. oktoobril. Pangajuhi valivad 19 eurotsooni liikmesriigi valitsusjuhid, kuid seda peetakse siiski osaks EL-i ülesest kohtade jagamise paketist. Ehkki itaallane Draghi jääb ametisse oktoobri lõpuni, kirjutas Reuters juba märtsis, et tema järglane tuleks leida enne augusti suvevaheaega. Tavaliselt valitakse Euroopa Keskpanga president liikmesriikide keskpankade juhtide hulgast, märkis Reutes.

Nii ongi ECB presidendi kandidaadina varasemalt nimetatud ka Eesti Panga ametikohalt peagi lahkuvat Ardo Hanssonit, kes ise on neid jutte küll tõrjunud. Märtsis kirjutas Reuters, et tippkandidaadid on prantslane Francois Villeroy de Galhau, sakslane Jens Weidmann ning kaks soomlast - Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja eelmine juht Erkki Liikanen.

Euroopa Keskpanka ootavad lisaks presidendi vahetusele rohkemgi personalimuutusi: maikuuga lõppeb ECB peaökonomisti Peter Praeti ametiaeg ning aasta lõpus lõppeb keskpanga kuueliikmelise juhatuse prantslasest liikme Benoit Coeure'i ametiaeg. Lisaks vahetuvad sel aastal keskpanga juhid Eestis, Austrias, Belgias, Küprosel, Iirimaal, Lätis, Slovakkias ja Sloveenias. Eurotsooni liikimesriikide keskpankade juhid koos kuue juhatuse liikmega moodustavad eurosüsteemi tähtsaima otsustusorgani Euroopa Keskpanga nõukogu.

Praeguste juhtide seas on kolm itaallast

Euroopa Liidu viiest tähtsaimast ametikohast täidavad hetkel kolme itaallased: parlamendi juht on Antonio Tajani, keskpanga juht Mario Draghi ja välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on luksemburglane, Ülemkogu eesistuja Donald Tusk poolakas.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: