2027. aastal jõustuva direktiivi eesmärgiks on kohustada EL-is tegutsevaid suurettevõtteid kontrollima, kas nende tarneahelates esineb sunni- või lapstööjõu kasutamist või sellist keskkonnakahju nagu liigne metsaraie. Juhtumite avastamisel tuleb oma tarneahelates muudatused teha.

Direktiivi vastuvõtmiseks oli vaja kvalifitseeritud häälteenamust ehk vähemalt 15 EL-i liikmesriigi toetust, mis esindavad vähemalt 65 protsenti ühenduse elanikkonnast. Pärast heakskiitmist liikmesriikide poolt suundub direktiiv hääletusele Euroopa Parlamenti. Eeldatakse, et eurosaadikud kiidavad selle heaks.

Seni kukkus direktiivi heakskiitmine liikmesriikide poolt kaks korda läbi, sest Saksamaa, Itaalia ja veel mitmed EL-i liikmesriigid jäid hääletustel erapooletuks.

Reedel õnnestus direktiivile aga piisavat toetust koguda, kui Itaalia esindaja hääletas erinevalt eelmistest kordadest direktiivi vastuvõtmise poolt. Kokku toetas direktiivi 17 liikmesriiki 27-st.

Enne reedel toimunud kohtumist tegi EL-i eesistujariik Belgia mitu muudatusettepanekut, mis vähendasid oluliselt direktiivi alla langevate ettevõtete arvu, kirjutab Euractiv.

Kui veel eelmise nädala seisuga pidid uued reeglid kohalduma ettevõtetele, mille aastane käive on üle 300 miljoni euro, siis direktiivi viimase redaktsiooni järgi peavad direktiivist tingitud kohustusi täitma ainult need ettevõtted, mille aastane käive on suurem kui 450 miljonit eurot ning millel on üle 1000 töötaja.

Euractivi ajakirjanike nähtud analüüsi järgi väheneb seega direktiivist mõjutatud ettevõtete arv võrreldes selle algse sõnastusega 67 protsenti. Kui veel detsembris kokku lepitud teksti järgi rakenduksid reeglid 16389 ettevõttele, siis reedel liikmesriikide heakskiidu saanud direktiiv mõjutab ainult 5421 EL-i ettevõtet.

Direktiivis sätestatud reeglite rikkumisele võib järgneda trahv, mis ulatuks kuni viie protsendini ettevõtte ülemaailmsest käibest.

Opositsiooni direktiivile juhtis Saksamaa valitsuskoalitsiooni kuuluv paremliberaalne erakond FDP, mille juhtide sõnul koormab see ettevõtteid liigsete aruandluskohustustega. FDP vastuseisu tõttu jäi Saksamaa hääletusel erapooletuks.

Erapooletuks jäi reedesel hääletusel ka Eesti esindaja. Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul toetab Eesti direktiivi üldisi kestlikkusalaseid eesmärke ja peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitset äritegevuses.

"Samas on olnud läbivalt Eesti seisukoht, et me peame leidma eesmärgi saavutamiseks paremaid viise kui ülemäärase bürokraatia kehtestamine. See on olnud ka üks põhjus, miks me direktiivi ei ole toetanud," teatas pressiteate kaudu Laanet.