Viimastel aastatel on Eesti importinud Venemaalt rohkem nii pähkleid kui ka konserveeritud puu- ja köögivilju, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nendes sanktsioonipakettides on tehtud erand kõigele sellele, mis puudutab toidujulgeolekut ja seetõttu ei ole tehtud piiranguid toidukaupade importimisele või eksportimisele. Väikesed erandid küll on. Impordil on kehtestatud keelud näiteks erinevatele luksuskaupadele, erinevad vähitooted või kaaviarid või kaaviariasendajad," rääkis maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste osakonnajuht Külli Kurvits.

Ukraina sõja ajal on kasvanud ka näiteks Venemaa ketšupi, tomatikastme ja sinepi sissevedu.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on selge, et sellistel toodetel pole toidujulgeolekuga mingit pistmist.

"Toidujulgeolekuga Eestis selles mõttes on hästi, aga see on olnud üks argument just Euroopa tasemel," ütles Tsahkna.

Eesti on teinud igasse Venemaa vastasesse sanktsioonipaketti täieliku kaubandusembargo ettepaneku, kuid Euroopa Liidu tasandil on välisministri hinnangul selleks konsensust võimatu saavutada. Samas oleks see kõige suurema mõjuga.

"Kui me üksi teeme neid sanktsioone, siis sellel tegelikult muud mõju ei ole, kuivõrd need kaubagrupid liiguksid siis Euroopasse näiteks mõne naaberriigi kaudu ja lõpuks on nad ikkagi Eesti turul," lausus Tsahkna.

Tsahkna kinnitusel on arutatud ka erinevaid sanktsioone, mida võiks kehtestada koos kõikide Venemaa naaberriikidega meie piirkonnas, sealhulgas näiteks Põhjamaade ja teiste Balti riikidega. Läti on juba terve hulga Venemaa toidukaupade impordi keelanud.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Eesti võiks liituda Lätiga või kahasse ka Poola, Leeduga, et võtta initsiatiiv. "Tavaliselt need asjad on nii ka juhtunud, et kui üks riik võtab selle initsiatiivi, siis on lootus, et äkki tullakse ka taha sellele," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni kinnitusel on aga sanktsioonidega seoses kõige olulisem, et Venemaale ei jõuaks Euroopas toodetud elektroonikat ja tehnoloogiat, mida kasutatakse sõja pidamiseks.