Saksa ametiühingujuht kritiseeris EL-i kvoodikaubanduse laienemist kütusele
Euroopa Liidu riigid ja Euroopa Parlament leppisid 2023. aastal kokku, et alates 2027. aastast hakkab kehtima eraldi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) maanteetranspordile ja elamute kütmisele. Saksa ametiühingujuht Yasmin Fahimi ütles laupäeval, et otsust tuleks üle vaadata.
ETS2 süsteemi järgi peaksid bensiini, diislikütust ja õlikütust müüvad ettevõtted ostma iga aasta süsinikukvoote, mille kogus väheneb iga aasta. Hinnatõus jõuab eeldatavasti lõpptarbijateni ning meetme eesmärk on mõjutada tootjaid ja tarbijaid eelistama väiksemate heitmetega alternatiive nagu elektrisõidukid ja soojuspumbad.
Euroopa Komisjon prognoosib, et kogu EL-is bensiinile, diislikütusele, maagaasile ja õliküttele kahe aasta pärast kehtima hakkav süsinikuhind jääb 45 euro kanti ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) kohta, mis tõstaks bensiini ja diislikütuse hinda umbes 10 sendi võrra. Samuti ütles komisjon, et ETS2 süsteemi sees on tarbijate kaitsmiseks mõeldud mehhanism, mis rakenduks, kui kvoodi hind tõuseb 45 eurost kõrgemaks.
Samas pole tegemist hinna range ülempiiriga ning osad eksperdid arvavad, et süsinikuhind võib tõusta lausa 100 kuni 300 euroni tonni CO2 kohta, kirjutab Euractiv.
5,7 miljonit töötajat esindava Saksa Ametiühingute Konföderatsiooni (DGB) juht Yasmin Fahimi kutsus laupäeval üles kaaluma ETS2 süsteemile ülemineku tagasipööramist, tuues põhjusena välja süsinikuhinna sotsiaalset mõju ning võimalikke tagajärgi Euroopa tööstuse konkurentsivõimele.
"Sellised otsused pole tagasipöördumatud. Meil on vaja hädasti rääkida selle CO2 teekonna majanduslikest ja tööstuslikest tagajärgedest," ütles Fahimi.
Saksamaal valitseva sotsiaaldemokraatliku erakonna (SPD) poliitikuna minevikus töötanud ametiühingujuht tõi välja, et Saksa valitsus on juba kehtestanud 45 eurose süsinikuhinna tonni CO2 heitmete kohta.
"[Saksamaa] on juba jõudnud nende CO2 hinnastamise piirideni, kui ühelt poolt saab tekitada sobivaid stiimuleid, kuid millega ei kaasneks sotsiaalseid tagajärgi. Meil on vaja selleks uusi tööriistu," ütles Fahimi, lisades, et vastasel juhul võib Euroopat ohustada deindustrialiseerimine.
"Ma pole üks neist inimestest, kes tahab jutustada kogu aeg hirmujutte, kuid see on reaalne [oht]," ütles Fahimi Saksamaa kahaneva tööstustoodangu kohta.
Siiski näeb EL-i ETS2 raamistik ette sotsiaalse kliimafondi loomist, mille kaudu plaanitakse suunata 87 miljardit eurot heitmete piiramise meetmete mõju leevendamiseks kõige vaesematele majapidamistele.
Ka Saksamaa roheliste kaasjuht Ricarda Lang soovib ETS2 süsteemi muuta, pakkudes maksta kõigile kodanikele tagasi süsinikukaubandusest kogutud tulu. Lang nimetab antud süsteemi kliimaboonuseks.
Samas kasutavad praegu nii Saksamaa kui teised EL-i liikmesriigid heitmekvootidest teenitud tulusid roheliste investeeringute tegemiseks. Langi sõnul tuleks neid investeeringuid rahastada muudest allikatest.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv