NATO saab peagi 75-aastaseks ning Luige sõnul on allianss praegu väga heas vormis. Tema hinnangul on Ukrainas käiv sõda andnud NATO-le uue hingamise.

"NATO masinavärk on ju kogu aeg olemas olnud. Kuid ma julgeksin öelda, et alles nüüd, keset seda suurt sõda on kõigi NATO riikide juhtide ja kõrgemate sõjaväelaste teadvusse jõudnud see, et seda kõike võib ka tegelikult üsnagi varsti vaja minna, et see on reaalne oht, reaalne sõjaline ülesanne ja me peame käituma ja tegutsema niimoodi, et see masinavärk, kui seda vajatakse, on valmis. Mulle tundub, et see lõplik äratundmine on saabunud alles pärast agressiooni algust," rääkis Luik.

NATO ei osale Ukrainas käivas sõjas ning osade liikmesriikide sõnul ei soovita sõda eskaleerida. Jüri Luige hinnangul aga võiks eskaleerida, kuid tuleb tajuda piire, et mitte liiale minna.

"Minu seisukoht on, et tegelikult ei tasuks seda (et me ei taha eskaleerida) kogu aeg allakriipsutada. Igasugune sõjaline konflikt, kriis on mõlema poole vastastikune eskalatsioon. Sa pead muidugi tajuma proportsioone, kui kaugele sa võid eskaleerida. Aga kui sina oled see pool, kes kogu aeg ütleb, et ei taha eskaleerida ja vastaspoolt ärritada, ma ei saanud üht või teist relvastust Ukrainale, siis sa oled mõnes mõttes ise määranud ennast reageerima ja tihtipeale kaotad initsiatiivi. Nii et selles mõttes, ma arvan, et me peame eskaleerima, aga moel, mis oleks muidugi asjakohane," selgitas ta.

Venemaad saab Luige sõnul Ukrainas heidutada sellega, et kogu lääs täidab oma kohustused Kiievi ees ehk annab kogu relvastuse, mida on lubanud.

"Väga palju sellest relvastusest, mida lääneriigid on lubanud, ei ole Ukrainasse isegi veel jõudnud, mis on ka väga suur probleem. Ja teiseks, me peame dramaatiliselt tõstma selle relvastuse tehnoloogilist taset, võimsust. Me räägime kaugmaarakettidest, lennuväest, mis annaksid Ukrainale sellise kvalitatiivse eelise, et nad võiksid selle sõja võita," rääkis Luik.

"Vahepeal me peame ka arvestama sellega, et üks asi on meie pikemaaegsed plaanid, teine asi on see, et Ukraina vajab laskemoona ka täna, homme. See Tšehhi initsiatiiv laskemoona hankimisel ja tegelikult siia kõrvale on tulnud ka Eesti initsiatiiv, et osta vabalt turult rahvusvahelises ulatuses kokku kogu laskemoon, mis on saadaval – ja iseenesest on tegelikult päris palju laskemoona saadaval – ja saata see kohe Ukrainasse, see on muidugi ka meiepoolne initsiatiiv, väga hea positiivne samm," lisas ta.

Luik rõhutas, et Ukraina saabki sõja võita, kui tal on lääne märgatav toetus. "Relvaabi suurendamine sellises mõõtmes, kus Ukraina ei pea hoidma mitte seda kaevikute rida, mis praegu on, vaid on suuteline minema vasturünnakule," ütles ta.

NATO-liikmesus on Eestile praegu eksistentsiaalse tähtsusega

 Eesti NATO-ga liitumisest täitub 20 aastat. Luik tõdes, et kui Eesti ei oleks 2004. aastal alliansiga liitunud, siis hiljem ei oleks seda võimalust võib-olla tekkinudki.

"Juba umbes 2007. aasta, kui Vladimir Putin pidas oma Müncheni kõne, ja 2008. aasta, kui Putin kõneles NATO-Vene nõukogus Bukarestis, näitasid väga selgelt, et Venemaa on väga agressiivsel kursil ja selliseid riike nagu kolm väikest Balti riiki sellises olukorras ei oleks enam kindlasti NATO-sse võetud," rääkis ta.

Tema sõnul on eriti praegusel ajal NATO-liikmesus meile eluliselt tähtis.

"Ükskõik, mil viisil kogu see sündmuste jada läbi mõelda, siis kui arvestada, et Putini huvi on Vene impeeriumi, Nõukogude Liidu taastamine, siis NATO-sse mittekuuluvate Balti riikide puhul oleks muidugi tema relvajõudude šansid olnud kaugelt paremad ja selles mõttes me sugugi ei tea, kus ta sellisel juhul oleks alustanud. Nii et tõepoolest, NATO-liikmesus tänases olukorras on meie jaoks eksistentsiaalse tähtsusega," rääkis Luik, kelle hinnangul võiks Eesti olla parasjagu sõjas, kui me NATO-sse ei kuuluks.

"Kui me poleks NATO-s, siis oleks võimalik, et me oleksime relvastatud konflikti keskel ja pommitataks mitte Ukraina maju, vaid Eesti linnu ja külasid. Aga õnneks oleme NATO-s. Ja NATO-s olles muidugi peame tegema kõik selleks, et NATO töötaks tugeva masinavärgina, oleks heidutuses veenev ja seetõttu tagaks meie julgeoleku 100-protsendiliselt," lisas ta.

Luik Venemaa naftarajatiste ründamisest: Ukraina peab kasutama vahendeid, mis tal on

Kui USA hinnangul peaks Ukraina lõpetama Venemaa naftarajatiste ründamise droonidega, siis Luik jääb eriarvamusele.

"Ma arvan, et Ukraina peab kasutama neid vahendeid, mis on nende kasutuses. Ja antud juhul on nad välja arendanud väga head ja täpsed droonid, nii õhu- kui ka veesõidukid, ja loomulikult on see eelis, mida peab Ukraina strateegiliselt ära kasutama," ütles ta.

"Ja loomulikult, Ukraina erinevalt Venemast ei pommita tsiviilobjekte, ta valib objekte, millel on selge sõjaline tähtsus, nagu neil samadel kütusetehastel. Ja see on viinud juba praegu olukorrani, kus Venemaal on tekkinud suur kütusenappus, bensiini väljavedu üldse keelustatud. Nii et see hakkab juba mitte ainult venelaste rahakoti pihta käima, vaid see häirib juba reaalselt igapäevast sõjamasina varustamist kütusega. See on suurepärane strateegiline samm ja minu meelest ukrainlased peaksid seda jätkama," lisas Luik.

Luik ei usu, et USA võib Trumpi juhtimisel NATO-st lahkuda

Kuigi USA presidendiks kandideeriv Donald Trump on olnud NATO suhtes kriitiline, ei arva Luik, et ta viiks riigi alliansist välja. Luige sõnul võib see olla keeruline, kuna lahkumiseks võib olla vaja kongressi heakskiitu, mida aga ilmselt ei tule. Lisaks on Luige hinnangul NATO-liikmesus tegelikult USA jaoks trump.

"Mina isiklikult, olles ise tegelenud põhjalikult USA-ga ja USA poliitikaga, siis ma ei näe riski, et Trump tahaks NATO-st lahkuda. Sest kui kõik muu kõrvale jätta, on NATO USA-le võimalus põhjalikult mõjutada Euroopat ja Euroopa poliitikat, nii et see on tegelikult USA trump, et nad on NATO-s. Nii et ma arvan, et suurem teema saab olema kaitsekulutuste teema," ütles Luik.