"Sama suure nutikuse ja innukusega, nagu me püüdlesime omal ajal NATO liikmelisuse poole, töötame nüüd üheskoos alliansi sõjalise tugevdamise nimel. Et ka järgmistel põlvedel oleks NATO vihmavari vajadusel võtta," ütles Karis oma pöördumises. "NATO vihmavari on tugev ja kindel. Aga see nõuab pidevat hoolt, et kate ei käriseks ja vedrud ei väsiks," lisas ta.

Ka Kallas rõhutas, et NATO peab tegema senisest veelgi enam enda kaitseks. "Selles muutunud maailmas tuleb meil olla enesekindlad, keskenduda lahendustele ja vajadusel teha raskeid otsuseid ning säilitada ühtsus. See ongi NATO olemus," märkis peaminister.

Kallas lisas, et kui suvel kogunevad NATO riikide liidrid Washingtoni, kus toimub alliansi 75. juubelit tähistav tippkohtumine, tuleks ka seal tegelda alliansi tugevdamisega. "Ootame sellelt kohtumiselt julgeid ja konkreetseid otsuseid, mis tugevdaksid meie inimeste turvatunnet ja euroatlandi piirkonna julgeolekut pikas perspektiivis," ütles Eesti valitsusjuht.

Kallas viitas ka sellele, et Eesti panustab oma kaitsekuludesse üle kolme protsendi SKT-st. "Osaleme aktiivselt NATO aruteludes ja oleme otsustajate laua taga. Olen tänulik kõigile liitlastele, sealhulgas neile, kes on Eestis kohapeal meie ühist julgeolekut tagamas," ütles ta.

Karis: Venemaa kallaletung Ukrainale oli äratuskell

Karis rõhutas oma pöördumises, et kui Eestile on NATO vihmavari 20 aastaga muutunud iseenesest mõistetavaks, siis see ei tohi taanduda mugavuseks ja sealt edasi hoolimatuseks.

"Venemaa vallutussõda Ukrainas oli viimane hoiatuskell – mitte meile, kes me olime selle võimalikkusest kogu aeg teadnud, küll aga paljudele liitlastele. Nüüd saame kõik aru, et vajame NATO-t tugeva sõjalise organisatsioonina, kes kaitseb igat millimeetrit enda territooriumist ja on valmis kaitsma kogu demokraatlikku Euroopat," tõdes president.

Kallas tõi esile, et kui ka NATO on tugev ja ühtne, siis maailm meie ümber on Venemaa sõjalise kallaletungi tõttu Ukrainale muutunud.

Ukraina võit ja Venemaa kaotus selles sõjas on Eesti, Euroopa ja NATO julgeoleku jaoks eksistentsiaalse tähtsusega, rõhutas peaminister. "Ainus tee kestva rahuni Euroopas on toetada Ukrainat võiduni ja toetada Ukraina teekonda NATO ja ka EL-iga liitumiseks," ütles Kallas.

Tsahkna: ilma NATO-ta võinuks meie iseseisvus juba ohus olla

Välisminister Margus Tsahkna ütles tähtpäeva puhul tehtud avalduses, et NATO tähtsust Eesti julgeoleku, heaolu ja stabiilsuse pikaajalisel tagamisel on võimatu ülehinnata.

"Pole välistatud, et ilma NATO liikmesuseta oleks meie iseseisvus tänaseks juba ohtu sattunud," ütles Tsahkna. "Võimalik, et Eesti nii-öelda halli tsooni jäämise korral toimuks see, mida praegu näeme Ukrainas, hoopis meie territooriumil."

Ka välisminister rõhutas Ukraina NATO-sse võtmise vajadust: "NATO avatud uste poliitika on muutnud alliansi peatse juubeli eel tugevamaks kui eales varem. Kuna NATO on ainus julgeolekugarantii, mida Venemaa mõistab, ootame ka Ukrainat alliansi liikmeks nii pea kui võimalik."

Seitse välisministrit: eeldame, et kõik liitlased täidavad koormajagamise lubadust

Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia välisministrid Margus Tsahkna, Krišjānis Kariņš, Gabrielius Landsbergis, Mariya Gabriel, Luminița Odobescu, Juraj Blanár, Tanja Fajon tegid ühispöördumise NATO-ga ühinemise 20. aastapäeva puhul.

Ministrid ütlevad, et 29. märts 2004 tähistab verstaposti, mil seitse riiki liikus hallist tsoonist kaitsva sinivalge vihmavarju alla, mida hoiab üleval liitlaste raudkindel pühendumus kaitsta üksteist kõigi ohtude eest.

"20. sajand ei olnud meie riikide jaoks helde ega rahumeelne. "Mitte kunagi üksi!" oli juhtpõhimõte, mis ajendas meie ühiskondi kiiresti asuma teele NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise poole. Ühinemisele järgnenud 20 aasta vältel on meie julgeolek, vabadus ja heaolu olnud tagatud kindlamini kui eales varem," lisavad nad.

Ministrite sõnul on kõik seitse riiki seisukohal, et kollektiivne heidutus ja kaitse on ja peaks jääma NATO esmatähtsaks põhiülesandeks.

"Oleme ka ise seda ülesannet täitnud. Juba enne ühinemist NATO-ga alustasime panustamist kollektiivkaitsesse, kriisiohjesse ja koostööl põhinevasse julgeolekusse. Saatsime oma sõdurid võitlema külg külje kõrval liitlassõduritega kodust kaugel Afganistanis ja oleme aidanud kaasa rahu ja stabiilsuse säilitamisele Lääne-Balkanil. Põhjus on lihtne – me teadsime siis ja teame ka praegu, et solidaarsus on parim poliitika," ütlevad välisministrid.

Ministrid tõdesid, et kuigi NATO-sse astumine on tähistamist väärt, ei tohi unustada, et seda aastapäeva varjutab sõda Euroopas.

"Venemaa jõhker ja täieulatuslik agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa kujuteldamatuid inimkannatusi ja kaotusi. Liitlased on kindlalt otsustanud toetada Ukrainat kuni võiduni. Mida rohkem me Ukraina aitamiseks teeme, seda kiiremini saabub Euroopas uus koidik. Püsiva rahu jaoks peame tagama, et jõhkra, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja vallandanud isikud võetaks vastutusele. Ühtlasi ei tohi me unustada, et kui mõni Euroopa rahvas jäetakse halli tsooni, võib see tuua kaasa järjekordse sõjalise tragöödia."

Välisministrid lisavad, et NATO avatud uste poliitika on tugevdanud Euro-Atlandi julgeolekut ja stabiilsust ning Soome ja Rootsi hiljutine ühinemine kinnitab, et alliansi uks on avatud kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes soovivad ja suudavad võtta enda kanda liikmesusest tulenevaid kohustusi.

"Igal Euroopa riigil on õigus valida oma julgeolekukorraldus ja ühelgi kolmandal osapoolel pole sõnaõigust, kui me ootame ühinema riike, kes soovivad ja suudavad täita Põhja-Atlandi Lepingu kohustust kaitsta NATO liikmesriikide territooriumi, rahvaid ja ühiseid demokraatlikke väärtusi."

Ministrid ütlevad, et kõikide ohtude ja väljakutsetega võitlemiseks peab alliansil olema rohkem vahendeid. "Seetõttu eeldame, et kõik liitlased täidavad koormajagamise lubadust, täites püsivat kohustust investeerida kaitsesse igal aastal vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust," seisab pöördumises.

Eesti tee NATO-sse

Pingutused kaitsealliansiga liitumiseks algasid juba kümme aastat enne seda, kui Eesti liitus NATO rahupartnerlusprogrammiga, vahendas "Aktuaalne kaamera". 1999. aastal tunnustas Washington Eestit kui ametlikku kandidaati ning 2002. aastal Prahas toimunud tippkohtumisel esitati Eestile ja veel mitmele Ida-Euroopa riigile kutse.

"Me ootame NATO-ga liitumiskõnelustele järgmiseid riike: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Ma saan aru, et selles on kokku lepitud," kõneles NATO peasekretär aastail 1999 kuni 2003 George Robertson.

Järgnesid läbirääkimised tingimuste üle, seejärel kiitsid liitumise heaks parlamendid ning 2004. aasta 29. märtsil sai Eesti ja veel kuus riiki NATO liikmeks.

"Meie uued liikmesriigid toovad alliansi põhimõtetesse moraalset selgust," ütles USA president aastail 2001 kuni 2009 George Bush.