Gräzin: ega see õige ei ole, et minu hääl Tallinnas otsustab
Tallinna uue võimuliidu leppele saab igal juhul alla kirjutatud, kuid see et võimuvahetuse Tallinnas ja uue võimuliidu püsimise tagab tema hääl, ei ole päris normaalne, ütles saates "Otse uudistemajast" Igor Gräzin.
Tallinna tekkival võimuliidul saab 79-liikmelises linnavolikogus koos Gräziniga olema 40 häält ehk nii napp enamus kui üldse võimalik. Keskerakonna fraktsiooni kuulunud Gräzin oli kaalukeeleks keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamisel ning on sest saati uue võimuliidu liitlane.
Gräzini sõnul pole kahtlustki, et ta pühapäeval, kui eeldatavalt uus linnavalitsus ametisse hääletatakse, on istungil kohal ja uuele võimuleppele all kirjutab.
"Ma olen stardipakkudel juba kümmekond päeva. Igal juhul olen kohal nagu laksti. /.../ Aga ma rõhutan, et see koalitsioon, milline see ka ei tuleks, on minu hääl selle koalitsiooni taga, tehku nad siis, mida nad tahavad. Nad on selle hääle kätte saanud. Mis iganes seal koalitsioonilepingus on, ma kirjutan alla. Pimesi. Sest et mul ei ole mingit poliitilist ambitsiooni," lausus Gräzin.
Seda, et tema on otsustava häälega, Gräzin päris normaalseks olukorraks ei pea.
"See on siuke pull asi. Kui koalitsioon ja opositsioon on hästi balansis, siis võib juhtuda igasugu asju ja see, et Gräzini hääl siin ja seal otsustab, ega see nüüd õige asi ei ole. Et üks inimene tuleb ja teeb ära. /.../ See ei ole normaalne, tule taevas appi. Kui kunagi oli juttu keskerakondlastega, et kus sa lähed, mida teed, siis ma ütlesin, et teie probleem ei ole Gräzin, teie probleem on sotsid ja (Jevgeni) Ossinovski, te peate nendega rääkima, mitte minuga. Praegu on sama olukord tekkinud Isamaaga, kus Isamaa on see, kes kaalukeelena otsustab," lausus Gräzin.
Isamaa on läbirääkimiste jooksul üritanud Tallinna võimuliidu kõnelustega siduda kolmandate riikide kodanikelt valimisõigus ära võtmist, teised osapooled on aga öelnud, et seda küsimust pole mõtet nendel kõnelustel arutada. Gräzini sõnul ajab Isamaa õiget asja, kuid see ei tohi saada komistukiviks uue võimuliidu loomisele.
Gräzin ise, kes varem on toetanud hääleõiguse säilitamist, on praeguseks jõudnud vastupidisele arusaamale, ajendiks 2007. aasta Pronksiöö ja viimati Narva tanki ümber toimunu.
"On juhtunud see, et kohalikud omavalitsused on paljud enda kätte võtnu poliitilise vastutuse ja kui omavalitsus hakkab tegelema tankiga, mis on Nõukogude sümbol, siis ma arvan, et sellist kohalikku omavalitsust ei ole meil vaja. Ja isamaalastel on õigus – see on asi on juriidiliselt korda tehtav. Küsimus on, kas linn saab selleks midagi teha. Ja vastus on – ei," lausus ta.
"See viimane asi oli ikka väga jube"
Keskerakonnast lahkumise kohta ütles Gräzin, et ta pole kunagi selles erakonnas kellelegi lubanud, et jääb sinna igaveseks. Veenva ajendi lahkumiseks andis Porto Franco juhtum, kus ringkonnakohus tegi teiste hulgas ka Keskerakonna suhtes süüdimõistva otsuse.
"See mõte, et ära minna, oli esimesest päevast, kui ma Keskerakonda läksin. Ütlesin Jüri Ratasele, et võtke (mind Keskerakonda) vastu, mina oleksin nõus praegu tulema Keskerakonda, aga teatud tingimusel – te peate arvestama, et see on teatud mõttes aja küsimus, millal ma teie juurest ära lähen. Põhimõtteliselt see, et ma olen nii ja naa, oli ette teada. See, mis antud juhul oli põhjus minu enese jaoks, oli see – ma ju üldiselt tean Keskerakonna kriminaalset minevikku, aga ega kõik seal kriminaalid pole /..../, aga seal oli kogu aeg midagi sellist – Porto Franco kaks, sest et ka juba (Edgar) Savisaar tegeles Porto Franco rahaga susserdamisega," lausus Gräzin.
Peale ringkonnakohtu otsust oli ka Gräzini jaoks lahkumisotsus selge.
"Siis oli selge, et kogu see kriminaalne rida, mis sealt tagant tuleb, et see kõik on absoluutselt õige, ja see viimane asi on ikka väga jube. /../ Oletame, et riigikogu mõistab nad õigeks, jääb alles üks oluline fakt – erakond on on teinud midagi, mis on väga lähedal kriminaalsele ja seda on poliitilise eetika seisukohalt juba liiga palju," ütles ta.

Naaber Pärtel-Peeter Pere ja õigeusu kirikud
Gräzin kinnitas, et suureks mõjutajaks Keskerakonnast lahkumisele ja uue võimuliidu toetajaks asumisele oli linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Pärtel-Peeter Pere, kellega nad ühel hetkel Tallinna linnavolikogus naabriks said.
"Ta ei rääkinud mind ära, aga me rääkisime paljudest asjadest," nentis Gräzin.
Perega koos tehti volikogus ka algatus, et võtta Moskva patriarhaalse Eesti õigeusu kirikult (MPEÕK) ära ruumid Tallinna vanalinnas. Nüüd on aga Gräzini toetusel koalitsioonilepingusse jõudmas punkt, millega lõpetatakse rendilepingud MPEÕK-iga ja võetakse linnale tagasi kirikuhooned, sealhulgas Nevski katedraal.
"Ma tahaks vaadata, kuidas see punkt hakkab koalitsioonilepingus välja nägema. Ma tean, et sellega tegeldakse. Mul siuke tunne, et on veel kirikuid, mis on Tallinna omad. Võtke kas või see hästi väike sümpaatne puukirik hotell Olümpia vastas. /.../ Kui me räägime, siis peaks kogu selle pulli ära lõpetama," ütles Gräzin.
"Õigeusklike õigused ei kannata kröömi võrragi, sest et Eestis on olemas Konstantinoopolile alluv õigeusu kirik, kanooniliselt täpselt sama, mingeid õpetuslikke erinevusi ei ole," lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming