Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Reporteritund", et kui juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ja aastavahetusel asub ametisse uus Euroopa Komisjoni koosseis, saab selle üheks esimeseks suuremaks ülesandeks EL-i uue rahastusperioodi eelarveettepaneku esitamine.

"Nad peavad ettepanekuga välja tulema hiljemalt järgmise aasta juuniks, nii et laias laastus aasta pärast on olemas ettepanek, aga siis järgnevad läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, mis tavapäraselt on väldanud umbes kaks aastat, et olla valmis uue rahastusperioodi alguseks 2028. aastal. Meie loodame küll, et transpordiühendused saavad seal vajalikku tähelepanu, aga eks siin on roll ka riigijuhtidel, et nõukogus oma positsiooni kaitsta ja selle valdkonna rahastamise olulisust rõhutada," rääkis Schank-Lukas.

Rail Baltica ehitus peaks praeguste plaanide kohaselt valmima 2030. aastal. Seni on projekti EL-i eelarvest, CEF-ist toetatud (perioodidel 2014-2020 ja 2021-2027) kokku 2,241 miljardit euroga, millest Eesti on saanud 518,9 miljonit.

"Käimasoleva, aastate 2021-2027 Euroopa Liidu eelarveperioodi (MFF) Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF) taotlusvoorud toimuvad igal aastal. Hetkel on ühe vooru rahastus hindamisel, uus voor avaneb sügisel. Need voorud on konkurentsipõhised ja Rail Baltic konkureerib teiste tugevate projektidega," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja Elis Paemurd kolmapäeval ERR-ile.

Schank-Lukas rääkis teisipäevases saates, et kui algselt kavandati Rail Balticu rahastamist arvestades, et see valmib 2026. aastal, siis oleks see mahtunud 2027. aastaga lõppeva MFF-i raamesse.

"Aga nüüd, kui projekti kulud on kasvanud, on natuke [kasvanud] ka ebakindlus rahastuse osas," tõdes ta. "Me tegelikult praegu ju veel päris täpselt ei tea, mis saab Euroopa rahastuse mõttes, kuna ei ole veel isegi ettepanekut järgmise perioodi eelarveks ja siin mitte ainult maht on teadmata, vaid tegelikult on ka teadmata need reeglid, millega see rahastus, kui ta tuleb, üldse selle projektini jõuaks," selgitas Euroopa Komisjoni esindaja.

Ta märkis, et praegusel eelarveperioodil kehtivate reeglite alusel on maksimaalselt võimalik saada 85 protsenti toetust ning seetõttu tuleks keskenduda sellele, et käimasoleva eelarveperioodi rahad võimalikult maksimaalselt selle projekti valmimiseks ära kasutada.

RES-i 2027. aasta kohal on RB jaoks puudu üle 200 miljoni

Kui riigikontrolli 2021. aasta hinnangu kohaselt on RB rajamine ligi viis aastat graafikust maas, siis Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ütles "Reporteritunnis", et mahajäämus on aasta-poolteist ning Läti ja Leedu liiguvad Eestiga umbes samas tempos.

Salometsa sõnul on praegu ehitusel vajaliku tempo hoidmiseks piisav raha olemas.

Samas nõustus ta ka hinnanguga, et algselt 1,8 miljardi euro suuruseks hinnatud eelarve võib paisuda kolme miljardini. Vastavalt sellele suureneb ka Eesti omaosalus.

Saatejuht Arp Müller tõi välja, et riigieelarve strateegias aastateks 2024-2027 on Rail Balticu arenduseks aastaks 2024 plaanitud (koos EL-i toetusega) 160 miljonit eurot, 2025. aastaks 257 miljonit, 2026. aastaks 315 miljonit, aga 2027. aastaks kõigest 34 miljonit eurot.

Salometsa sõnul vajab Eesti 2027. aastaks suurusjärgus 300-400 miljonit eurot aastas, et projekti plaanipäraselt edendada. Seega on riigil ja rahastajatel nüüd paar aastat aega, et see kindlustunne anda, tõdes ta.

Mülleri küsimusele, et kui Rail Balticu rajamise alguses hinnati selle ehitamise maksumust Eesti jaoks umbes 300 miljonile eurole, siis nüüd palju see nüüd on, vastas Salomets, et arvestades üldmaksumuseks kolm miljardit, võiks selle põhjal Eesti kulud olla 600-700 miljonit eurot.