Sel pühapäeval pannakse tõenäoliselt paika uus linnavalitsus ning te jääte abilinnapea ametist ilma. Mida kavatsete edasi teha?

Minul on väga ambitsioonikas plaan. Ma plaanin esimest korda elus päriselt puhata. Ja mitte üks või kaks nädalat, vaid kuu aega vähemalt. Avastasin kõikide nende sündmuste taustal, et alates esimesest kursusest, kui alles hakkasin õppima Tartu Ülikooli Tallinna õigusinstituudis, siis olen pidevalt töötanud ja erinevate tööotsade vahele on võib-olla jäänud kuni nädala aega. Seega ma mõtlesin, et see võimalus, mida poliitiline olukord on loonud, seda tuleb ära kasutada, natuke rohkem tegelda enda tervisega, veeta aega perega, teha pikemad jalutuskäigud koeraga.

Ja siis vaikselt hakata mõtlema, mida edasi teha. Iseenesest mina olen alati suhtunud poliitiku töösse nii, et papist karp peab olema laual alati valmis, midagi võib juhtuda, mis sinust ei sõltu, ja siis pead uut tööd otsima.

Õnneks mul on olemas Tartu õigusteaduskonna diplom, kui midagi targemat välja ei mõtle, siis lähen tegema seda tööd. Aga kes teab, võib-olla saan kasutada just seda kogemust, mida olen saanud viimase kuue ja poole aasta jooksul erinevatel linna juhtivatel positsioonidel töötamisel.  

Aga praegu kõige akuutsem asi, milleks ma valmistun, on Võhandu maraton, mis on järgmisel nädalavahetusel, ja arvestades sellega, et seal lubatakse lausa miinuskraade, tuleb väga põhjalik ettevalmistus, nii et see on minu järgmine vahetu eesmärk, millele ma mõtlen igapäevaselt.

Teil on Tallinna linnavolikogu mandaat. Kas volikogu liikmeks lähete?

Ma ilmselt esialgu taastan enda volitused, aga siis vaatan. Ma tegelikult ei ole veel lõplikult otsustanud. Vaatan selle järgi, mis plaan hakkab olema meie fraktsioonil linnavolikogus. Kas ma mandaadi praegu peatan või mitte, sellele ma ei ole veel väga pikalt saanud mõelda, seda hakkan otsustama lähiajal.

Kuidas jääb üldiselt poliitikaga – olete Keskerakonna liige ja erakonnal ei ole just parimad ajad. Kas jääte aktiivselt poliitikasse või kaalute ka erakonnast lahkumist?

Ei, ma praegu ei kaalu erakonnast lahkumist. Ja miks ma peaks? Kui mõelda selle peale, kui head või halvad ajad on Keskerakonnal, ma julgeks väita, et tegelikult meie ajad on olnud järjepidevalt äärmiselt keerulised. Alates 2019. aastast, kui Keskerakond läks koalitsiooni EKRE-ga peale riigikogu valimisi, kuigi me enne lubasime suure suuga, et me seda ei tee. Nii et iseenesest olen harjunud sellise olukorraga, kus erakonna kohta saab öelda, et ajad ei ole lihtsad.

Mis ma teen pikemas plaanis edasi? Ma arvan, et see hakkab väga palju sõltuma sellest, mida ma hakkan tegema nii-öelda leiva teenimiseks, aga seda ma veel ei tea, kuna on võimalus puhata.

Tallinnas on uue võimuliidu moodustamine üsna lõpusirgele jõudnud ja võimuliidu moodustajad on nii mõnegi keskerakondlase üle meelitanud. Kas on ka teie poole pöördunud ja pakutud teile mõnda ametikohta?

Ei, mulle ei ole mingeid ametikohti pakkunud ja ei ole mind ka teistesse erakondadesse kutsutud. Punkt.

Aga kui pakutaks, kas mõtleksite?

Ma arvan, et mitte eriti tõsiselt, sest see oleks minu poolt päris imelik. Üks ajend, miks praegu uut koalitsiooni moodustatakse, on see, et need erakonnad ei ole justkui rahul lahkuva linnavalitsuse tööga. Ma olen selle lahkuva linnavalitsuse liige. Ilmselt neil oleks keeruline, kui keegi minutaoline peaks nende ridadesse ilmuma. Aga ma ei näe mõtet ka teoreetiliselt sellest rääkida. Keegi ei ole midagi pakkunud ja ei ole ma midagi kaalunud ja praegu mul ei ole otsest plaani erakonnast välja astuda.

Koalitsioon sotsiaaldemokraatidega tundus vähemalt väliselt toimiv. Kas te olete nüüd isiklikult sotside peale kuidagi kibestunud, et nad niimoodi poolt vahetasid?

Mingit isiklikku kibestumist ei ole. Minu arvates meie koalitsioon ja meie koostöö toimis hästi. Ma arvan, et meil ei olnud väga palju ideoloogilisi vastuolusid ja ma arvan, et keerulised teemad, mis tõusetusid selle linnavalitsuse koosseisu jooksul, oleme saanud nendest üle, oleme suutnud lahendada erinevaid kriise.

Mõistagi selline kergelt kibe tunne jääb. Sest meie poole pealt oleks see koalitsioon saanud ka edasi toimida. Aga lõppkokkuvõttes loeb matemaatika ja nemad otsustasid, et matemaatika on soodne nende jaoks. Eks ajalugu näitab, kas nad tegid õige otsuse või valearvutused.

Olete kindlasti jälginud, et mis uue võimuliidu läbirääkimistel on juba kokku lepitud või kokku lepitamas. Kas on teie jaoks miskit ehmatavat või üllatavat ka olnud?

Võib-olla kõige suurem murekoht minu jaoks seisneb selles, et kui vaadata seda, mis retoorikaga Isamaa, Eesti 200, Reformierakond on kommenteerinud otsust jätta alles Tallinna tasuta ühistransport. Selge on see, et nende jaoks on see (tasuta ühistranspordi säilitamine) ajutine kompromiss, mida nad tahaksid peale valimisi üle vaadata.

See väga hästi peegeldab peamist murekohta uue koalitsiooni puhul – eriti need, kes ei ole olnud Tallinnas võimu juures, selgelt tahavad lammutada ja lihtsalt vastanduda eelmisele võimule. Inimlikult võib isegi sellest soovist aru saada. Aga ma tahan soovida uuele koalitsioonile kainet meelt. Ja tuletada meelde, et kui riigi poliitikas ideoloogia loeb väga palju ja maailmavaated võivad erineda, siis munitsipaalpoliitika tasemel on väga palju selliseid asju, mis on lihtsalt linna jaoks pikas perspektiivis head või pikas perspektiivis halvad. Ja ma loodan, et kohe, kui uued abilinnapead, linnaosavanemad on kabinettidesse ennast sättinud, siis neil tekib ka tunne, et see on nende kodulinn. Kui see on nende kodulinn. Ja isegi kui eelmine võim tegi midagi hästi, ei tähenda see seda, et sellele tuleb end vastandada. Ja et seda tuleb lammutada.

Mind ennast teeb murelikuks ka see, kuidas on hakatud rääkima sellest, mida kõike peaks kuidagi linn üle andma riigile. Ma arvan, et see ei ole kõige mõistlikum plaan. Läbirääkimiste alguses on mainitud isegi loomaaeda, mis on minu meelest täiesti absurdne, arvestades sellega, kui palju miljoneid linn on loomaaeda panustanud.

Võib-olla tõsisem küsimus on haiglate ühendamisega. Nii et ma loodan väga, et lõppkokkuvõttes, kui uus linnavalitsus on paigas, siis selle linnavalitsuse liikmed tunnevad, et nad on Tallinna linnavalitsuse liikmed. Mitte et nad tulevad siia tegema midagi keskerakondliku pärandiga.