Viimase aasta jooksul on opositsioonierakonnad eesotsas EKRE-ga otsinud üha uusi viise obstruktsiooniks ning koalitsioonierakonnad üha uusi võimalusi selle murdmiseks.

Kohtulahingutele vaatamata on opositsioonile alles jäänud kõige traditsioonilisem obstruktsiooni viis, mida tunnevad pea kõik tänased parlamendierakonnad. See tähendab mitukümmet muudatusettepanekut ja nendega kaasas käivaid kümneminutilisi vaheaegu.

Esmapilgul ei paista midagi erilist selles, et parlamendi teisipäeval päevakorras olnud valimisseaduse muutmise eelnõu juures seisis 96 muudatusettepanekut.

Siiski on seekord mõnigi asi teisiti.

Esiteks esitas EKRE elektroonilise hääletamise reegleid muutvale eelnõule hoopis 266 muudatusettepanekut. Neist suure osa sidus põhiseaduskomisjon kimpudesse. See on EKRE juhi Martin Helme hinnangul ebaseaduslik.

Kuigi sarnaste ettepanekute kimpusid on vastu opositsiooni tahtmist varemgi köidetud, pole ükski taoline eelnõu pole veel parlamenti läbinud.

Helme: homme tuleb täispakett

Veel olulisem on aga see, mis saab 96 suurde saali jõudva muudatusettepanekuga. Kui koalitsioon usub, et eelnõu teeb elektroonilise hääletamise reeglid selgemaks, on EKRE vastupidisel seisukohal.

"Me oleme juba alates tänasest riigikogu tempot oluliselt takistanud," rääkis teisipäeva ennelõunal EKRE esimees Martin Helme ning kinnitas, et tema erakond plaanib eelnõu menetlemist igas etapis pidurdada.

Kõnede, küsimuste ja vaheaegade võtmise toel saavutas EKRE selle, et valimisseaduse arutamine algab alles kolmapäevasel istungil. "Homme loomulikult siis täispakett," sõnas Helme. "Kõigepealt korralikult küsime ettekandjalt, siis teeme kõned ja siis hakkame vaheaegasid võtma."

Helme usub, et niisuguse plaani järgi liikudes lükkub seadusemuudatuse vastuvõtmine uude nädalasse.

Hussar: vaheajad on mõeldud olulisteks hääletusteks

Vaheaegadest rääkides meenutavad kõik ERR-ga suhelnud koalitsioonipoliitikud riigikohtu viimaseid otsuseid, mille järgi peab obstruktsiooni taluma vaid mõistliku piirini.

Riigikogu esimees Eesti 200 liige Lauri Hussar ütles, et kui EKRE läheb homme obstruktsiooni teed, peab riigikogu juhatus sellele lahenduse leidma.

"Kui me paneme ligi sada ettepanekut kümneminutiliste vaheaegadega hääletusele, siis võtab eelnõu menetlemine 19–20 tundi," sõnas Hussar. "See on ikkagi väga pikk periood ja parlamendi ressursi väärkasutus."

Hussari ütles, et tõenäoliselt arutatakse kolmapäeval asja nii riigikogu juhatuses kui vanematekogus, ning ühtegi otsust veel tehtud ei ole. Siiski räägivad koalitsioonipoliitikud üha selgemalt sellest, et juhatus peaks vaheaegade võtmist piirama.

Hussar selgitas, et kümneminutilistel vaheaegadel oleks mõte enne olulisi hääletusi, näiteks enne eelnõu lõpphääletust.

"Kõik need muudatusettepanekud, mis on esitatud obstruktiivsel eesmärgil – ka kõik nendele võetud vaheajad on võetud obstruktiivsel eesmärgil. Ja sellisel juhul me peame väga tõsiselt vaatama ka selle võimaliku käitumise taha," sõnas riigikogu esimees. "Kui see muutub ülemääraseks obstruktsiooniks, on riigikogu juhatusel kohustus sekkuda."

Parlamendi ööistungites pole midagi erakordset. Hussari sõnul tuleb aga hinnata konteksti ning arvesse võtta, et EKRE algatatud obstruktsioon on laiapindsem ning puudutab ka teisi eelnõusid.

Keldo: oluline on, et muudatusettepanekute üle saaks hääletada

Riigikogu aseesimehe reformierakondlase Toomas Kivimägi sõnul tuleb hinnata, missuguse eelnõu peale 20 tundi kulutada.

"Kui me räägiksime näiteks 2025. aasta riigieelarve eelnõust, siis ma arvan, et 20 tundi ongi võib-olla paratamatu, mida me peame võtma või kannatama," ütles Kivimägi ning lisas, et konkreetne valimisseaduse eelnõu nõnda oluline või keeruline ei ole.

Sarnaselt Hussarile rõhutas Kivimägi, et riigikogu juhatus otsustab vastavalt vajadusele ja homsed sammud veel seatud ei ole. Siiski ei välista ka tema, et homme piiratakse opositsiooni õigust vaheaegu võtta.

Kivimägi erakonnakaaslane Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo rõhutas, et riigikogu juhatus peab tagama parlamendi sujuva töö.

"Kui on selline obstruktsioon, töö takistamine, siis see, et ei saa võtta sisutühje vaheaegu, on väiksem riivang kui see, et inimestel pole enam võimalik normaalselt hääletada," ütles Keldo. "Ehk kui hääletamine on tagatud, kasvõi lühema etteteatamistähtaja või vaheajaga, on see minu meelest väga mõistlik kompromiss."

Ratas: tõenäoliselt piiratakse homme vaheaegade võtmist

Riigikogu teine aseesimees, isamaalane Jüri Ratas ütles, et kui EKRE hakkab kolmapäeval vaheaegu võtma, tuleb esmalt kokku kutsuda riigikogu vanematekogu.

"Parlament on koht, kus tuleb leida konsensus ja see on vanematekogu eesmärk," sõnas Ratas. "Kui see ei õnnestu, siis ma arvan, et väga suure tõenäosusega kas riigikogu juhatus või suur saal selle otsuse teeb, et vaheaegasid võtta enam ei saa."

Taolise otsuse üle hääletatakse suures saalis juhul, kui riigikogu juhatuses ei leita üksmeelt. Ratas ütles, et tema kujundab oma seisukoha homme. Ka tema meenutas, et riigikohus on rõhutanud parlamendi suurt enesekorraldusõigust.

Küll aga usub Ratas, et vaheaegade piiramine muudaks riigikogu tööd kardinaalselt. "See tähendab 180 kraadi suunamuutust," sõnas Ratas. "Põhimõtteliselt kaob selle otsusega riigikogu tööst ära usaldushääletus, sest usaldushääletusele pandi eelnõud siis, kui esitati muudatusettepanekuid."

Helme ei näe enam kohtusse pöördumisel mõtet

Seda, et koalitsiooni tahe nihkub vaheaegade piiramise suunas, teab ka EKRE juht Martin Helme. Ta tõdes, et pärast seda opositsioonile palju variante ei jääks. Ka kohtusse ei plaani ta enam pöörduda.

"See ei ole ilmselt mõistlik," ütles Helme. "Riigikohus on nüüd kaks või kolm korda arutanud opositsiooni kaebusi ja jõudnud iga kord järeldusele, et tänane koalitsioon võib tänasele opositsioonile teha, mida tahab. Ehk mis me ikka oma aega ja raha kulutame."

Helme usub, et opositsiooni võimalused on tänaseks tasa lülitatud. Samas rõhutas ta, et olukord ei muutu ka siis, kui EKRE võimule saab. "Kui uued valitsused tulevad, siis järgmistel valitsustel on järgmistele opositsioonidele sama standard," sõnas Helme.

"Ma ei muretse sendi eestki, et mina ei saa homme opositsioonis olles kasutada venitamise eesmärgil vaheaegade võtmist," ütles seepeale Toomas Kivimägi, kes ei salli enda sõnul aja surnuks löömist. "Ma ei tunne ennast vähimalgi määral puudutatud selle pärast, et kui ma lähen opositsiooni, siis tulevane koalitsioon võtab mult ära võimaluse võtta vaheaegu," kordas ta.

Müramasin jääb EKRE-le alles

Detsembris, kui riigikogu tegi otsuse seoses Ukrainale antava abiga, kaebas EKRE asja riigikohtusse, sest rahanduskomisjon polnud mitmeid nende esitatud ettepanekuid suurde saali lubanud.

Veebruaris teatas riigikohus, et jätab kaebuse läbi vaatamata. Seepeale pistis Martin Helme ühte taskusse kõlari ja teise mikrofoni ning pani niimoodi improviseeritud müramasina riigikogu saalis tööle.

"Meil oli natuke rohkem kui kuu aega tagasi vanematekogu, kus Hussar ja Kivimägi proovisid mult välja meelitada lubadust, et me enam nii ei tee," meenutas Helme. "Ma vastupidi ütlen, et meil on igasuguseid võtteid, mida me oleme veel valmis kasutama ja müramasin on üks neist."

Helme, kelle hinnangul hakkavad traditsioonilisemad meetodid ennast ammendama, ütles, et EKRE otsustab taoliste võtete kasutamise jooksvalt. Ta usub, et lõpuks asub EKRE selja taha ka avalik arvamus.

Kivimägi: valveteenistuse volitused suurde saali ei ulatu

Toomas Kivimägi jällegi arvab, et avalik arvamus pöördub hoopis EKRE vastu. Samas ei tee ta saladust, et riigikogu juhatuses on arutatud ka küsimust, kas suures saalis toimuvatele võiks reageerida riigikogu valvavad politseiametnikud.

"Ma ei taha liiga kriitiline selles olla, aga nende volitused korra tagamisel saalis on praktiliselt olematud," sõnas Kivimägi. "Mul on kurb ja piinlik. Et mis see funktsioon siis tegelikult on."

Kivimägi rõhutas, et riigikogu valveteenistuse volitusi ei plaani koalitsioon laiendama hakata. "Loomulikult nad käituvad nende volituste piires, mis neil on ja meie ei suru neid ka käituma."