Sõja 792. päev: Sullivan: Ukraina kaotas abi hilinemise tõttu alasid

Viivitused Ukrainale antava abi heakskiitmisel on viinud selleni, et riik on idas kaotanud osa territooriumist, ütles kolmapäeval USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi.
Oluline 25. aprillil kell 22.10:
- Stoltenberg: meie kohustus on muuta lubadused tõelisteks moonatarneteks;
- Vene väed tabasid Harkivi oblastis raudteejaama, kaheksa inimest sai vigastada;
- Poola ja Leedu võivad aidata mobilisatsiooniealisi ukrainlasi tagasi saata;
- Sullivan: Ukraina kaotas abi hilinemise tõttu alasid;
- ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi;
- Ukraina peab Kuleba sõnul läbirääkimisi veel nelja Patrioti saamiseks.
Stoltenberg: meie kohustus on muuta lubadused tõelisteks moonatarneteks
Ukraina suudab Venemaad võita seni, kuni Ukraina liitlased täidavad oma lubadust varustada riiki rohkemate relvadega, ütles neljapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Viimastel kuudel pole NATO liitlasriigid lubatud toetust andnud. Sellegipoolest võib Ukraina edu saavutada, sest rohkem toetusi on juba teel," sõnas Stoltenberg Berliinis visiidil viibides.
Stoltenberg tõi välja USA kongressi uue abipaketi ja muu hulgas Suurbritannia, Saksamaa ja Hollandi uued abilubadused.
"Meie kohustus on nüüd muuta need lubadused tõelisteks relva- ja laskemoonatarneteks ning teha seda kiiresti," toonitas peasekretär.
Stoltenberg kritiseeris samas Hiinat, kellega Saksamaal on traditsiooniliselt olnud head majandussuhted. Stoltenbergi sõnul toetab Hiina Venemaa sõjamajandust, sest varustab agressorriiki tehnoloogiaga, mida saab kasutada rakettide, soomukite ja lennukite tootmisel.
Vene väed tabasid Harkivi oblastis raudteejaama
Vene väed tabasid 25. aprillil Harkivi oblastis Balaklija linnas raudteejaama, ütles oblasti juht Oleh Sõnehubov.
Tema sõnul sai kaheksa inimest vigastada, kui jaama tabas rakett. Ohvrid istusid tabamuse ajal Harkivi-Izjumi rongis.
Poola ja Leedu võivad aidata mobilisatsiooniealisi ukrainlasi tagasi saata
Hiljuti võeti Ukrainas vastu mobilisatsiooniseadus, mis alandas sõttamineku iga ning karmistas karistusi kõrvalehoidmise eest.
Kolmapäeva õhtul andis Ukraina teada, et lõpetab osale välismaal elavatele mobilisatsioonieas meestele uute passide väljastamise. Peatatud on ka konsulaarteenused 18- kuni 60-aastastele välismaal elavatele meestele.
Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz ütles kolmapäeva õhtul, et Varssavi võib aidata mobilisatsioonieas mehi Ukrainasse tagasi saata.
"Me oleme juba ammu pakkunud, et võime aidata Ukraina poolel kindlustada, et inimesed, kellele kehtib sõjaväekohustus, läheksid Ukrainasse," ütles ta telekanalile Polsat.
"Kõik on võimalik," ütles ta vastuseks küsimusele, kas Varssavi nõustub, kui Kiiev palub vastavad inimesed Ukrainasse toimetada.
Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris põgenesid sajad tuhanded ukrainlased sõja eest kodumaalt, paljud jäid pidama naaberriiki Poola.
2024. aasta veebruari seisuga oli Poolas registreeritud 952 104 Ukraina põgenikku, neist 16 protsenti ehk 152 656 mobilisatsiooniealised mehed, näitavad ÜRO pagulasameti UNHCR andmed. Paljud ukrainlased olid Poolas juba enne sõja puhkemist.
Leedu võtab välismaal elavate mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste kohtlemisel Poolast eeskuju, ütles kaitseminister Laurynas Kasčiūnas.
"Kahtlemata läheb vaja siseministeeriumi seisukohta, aga ma arvan, et suund on õige," ütles Leedu kaitseminister neljapäeval ajakirjanikele. "Ootame, äkki nad pakuvad välja Leedule sobiva variandi."
Tema sõnul võiks Poola piirata ukrainlaste sotsiaaltoetusi, töölubade ja muude dokumentide väljastamist. Minister rõhutas aga, et ukrainlasi massiliselt kinni võtma ja riigist välja saatma ei hakata.
"Ukrainal napib tugevasti mobilisatsioonireservi – sõjaväeealistest kodanikke, kes on riigist lahkunud. See on ebaõiglane nende kodanike suhtes, kes võitlevad oma riigi eest," ütles Kasčiūnas. "Leedus on selliseid inimesi vähe, on küll osa, aga see ei ole suur," lisas ta.
Sullivan: Ukraina kaotas abi hilinemise tõttu alasid
Viivitused Ukrainale antava abi heakskiitmisel on viinud selleni, et riik on idas kaotanud osa territooriumist, ütles kolmapäeval USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
"Me räägime eelkõige Donetski oblastis asuva Avdijivka suunast," sõnas Sullivan.
"Selle tagajärjed on Ukrainas tunda olnud viimase poole aasta jooksul. Ukraina on olnud sunnitud säästma laskemoona ja see on kaasa toonud alade kaotamise idas," ütles nõunik.
Sullivan tunnistas, et protsess võttis liiga palju aega.
Nõunik tõi ühtlasi välja, et kuigi 24. aprillil välja kuulutatud 60,8 miljardi dollari suurune USA sõjalise abi pakett on Ukraina jaoks suurepärane uudis, siis on Ukraina väed lahinguväljal endiselt tõsise surve all.
Sullivani hinnangul võib lähiajal Venemaal olla lahinguväljal täiendavat taktikalist edu.
"Fakt on see, et kuuekuulise viivituse tekitatud august välja tulemiseks kulub aega," lõpetas Sullivan.
USA president Joe Biden allkirjastas kolmapäeval julgeolekupaketi seaduse, mis näeb muu hulgas ette ka pikalt oodatud sõjalise abi andmise Ukrainale.
Prantsusmaa osaleb Ukraina pilootide koolitamisel
Prantsusmaa Kiievile hävitajaid veel ei tarni, kuid osaleb Ukraina relvajõudude peastaabi poolt välja valitud kümne Ukraina piloodi väljaõppes, vahendas portaal Unian neljapäeval BFM TV teadet.
"Kõik piloodid on vanuses 20-22 eluaastat. Kuus neist õpivad veel Suurbritannias inglise keelt", lisatakse teates.
Ukraina õhujõudude esindaja Ilja Jevlaši sõnul on esimene rühm F-16-l lendama valmistuvaid Ukraina piloote läbimas viimast koolitusetappi USA-s ja Taanis.
ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi. Seda kinnitavad 24. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Semenivka keskosas. Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed vallutasid Novobakhmutivka.
Mitmed Vene blogijad väidavad jätkuvalt veel, et Vene väed vallutasid Otšeretõne. Teised blogijad väidavad samas, et Venemaa kontrollib suuremat osa asulast. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed on vallutanud suurema osa asulast.
Vene väed jätkavad ka Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Sel rindelõigul pole aga suuremaid muutusi toimunud. Üks Ukraina ohvitser teatas 24. aprillil, et riigi väed suutsid Ivanivske lähedal Vene rünnakud tagasi tõrjuda. Ohvitser teatas veel, et Venemaa koondab Bahmuti lähistele vägesid ja moodustab uusi rünnakrühmi.
Ukraina peab Kuleba sõnul läbirääkimisi veel nelja Patrioti saamiseks
Ukraina peab läbirääkimisi veel nelja Patrioti õhutõrjekompleksi saamiseks ja veel kaks on niiöelda silmapiiril, rääkis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kolmapäeval intervjuus väljaandele Guardian.
Kuleba sõnul vajab Ukraina suurte linnade elanike kaitseks täpselt seitset seda tüüpi õhutõrjesüsteemi.
"Välja arvatud Kiiev, mis on juba kaitstud," sõnas Kuleba.
Ministri sõnul on ühe kompleksi Saksamaa juba andnud.
"Veel neli on leitud ja nende saamise üle käivad praegu läbirääkimised. Silmapiiril on veel kaks," jätkas minister.
Kuleba märkis ka, et veel üks Patrioti kompleks võib tulla otse Ühendriikidest.
"Ma arvan, et USA armeel on ilmselt üks selle jaoks varuks," sõnas Kuleba.
Minister tunnistas, et läbirääkimised nende süsteemide üleandmise üle on keerulised, kuna riigid, kes neid kasutavad tahavad saada nende eest hüvitist.
"Arvestades meie seni tehtud edusamme ei kahtle ma, et me siiski saame need ja Saksamaad tuleb siin kiita esimese sammu eest," rõhutas minister.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 462 980 (võrdlus eelmise päevaga +1040);
- tankid 7255 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 13 942 (+14);
- suurtükisüsteemid 11 836 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1049 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 772 (+1);
- lennukid 348 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 9449 (+10);
- tiibraketid 2118 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 949 (+57);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1946 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Merili Nael
Allikas: ISW/BNS