Veel aasta alguses hõõrus turismisektor käsi kokku, sest broneeringute järgi tõotas tänavune suvi viimaks tulla parem kui kõik need eelnevad, mil Eestit on räsinud kriis kriisi otsa. Siis saabus aga kevad ning kõik ootused, nagu ka hotellide broneeringud, kukkusid kolinal kokku. Nii kehva seisu pole varem vaat et olnudki.

"Paraku kuu aja jooksul on toimunud päris suured muudatused. Me näeme, et broneeringute hulk ei ole mitte kasvanud, mis oleks sellisel perioodil loogiline, vaid on hoopis kahanenud. Ja praegune seis näitab, et tegelikult ei ole meil suveks väga suurt optimismi ja hooaja tellimuste seis on keerulisem kui eelmisel aastal samal ajal," selgitas hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla.

Ja ega eelmine aastagi turistidest kihanud. Koroonaeelse ajaga võrreldes oli väliskülaliste arv Eestis ligi veerandi võrra väiksem (-23 protsenti).

Broneeringute vähesuse tõttu tõotab kehv hooaeg tabada ka klassikalisi suve sihtpunkte nagu Eesti saari ja suvepealinna Pärnut. Saarte turismi õnnetuseks tõsteti üle-eelmisel aastal ka praamipileti hindu, mis siiani külastatavust mõjutab.

Üle kümne aasta Saaremaal kämpingut pidanud Silja ja Tarmo Vipre aga leidsid, et just praegu on hea aeg korda teha aastaid tühjana seisnud majutuskompleks.

"Mina tunnen ennast väga kindlalt," sõnas Silja Vipre. "Siin on kõik eneseteostuse võimalused lihtsalt ja mida sa siis kardad. Mis tuleb, see tuleb," lisas ta.

Kliendid on samas üha nõudlikumad. "Tänapäeva klient on juba väga kvaliteeditundlik tänaseks, rääkides toidust, rääkides jookidest, rääkides majutuskohast. Inimene on ikkagi hästi palju muutunud kliendina," ütles perekond Vipre.

Klientuuri muutust, küll teistel põhjustel, tunnetavad ka odavama hinnaklassi majutusasutused. Liis Senzio, kes tegutseb Tallinna sadama lähedal asuvas Fat Margaret's hostelis, ütles, et Eestisse ei reisita enam ootusega odavalt poodlemas käia. Selliste turistide asemel peatub hostelis üha enam seljakotirändureid, kes tulevad perega siinset loodust avastama. Muidugi on nende panus Eesti majandusse väiksem.

"Tallinn on nii keset loodust ja sellist ilusat ja lihtsat võimalust pääseda loodusesse kasutatakse küll rohkem ära. /.../ See klient ilmselt siis hotelli ei läheks ja kuna me oleme hinnasõbralikum koht, siis nad peatuvad selle öö siin, aga seiklevad terve päeva ümberringi," selgitas Senzio.

Vaatamata sellele, et Tallinn on viimastel aastatel muutunud suureks ehitusplatsiks ja Fat Margaret's jääb täpselt uue trammiliini tööde kõrvale, on hosteli juhtaja optimistlik: ehitusmüra üle nuriseb vaid kohalik, mitte turist.

Kui pandeemia ajal hoidis valdkonda vee peal siseturism, siis seegi pöördus eelmisel aastal langusesse. Esiteks on muu maailm taas avatud, teisalt sunnib rahaline seis valikuid tegema.

"Ilmselgelt, kui me peame täna valima, kas jätame oma eelarve juures olles selle kord aastas lastega soojale maale minemise või teeme paar nädalavahetust siin Eestis spaas, siis pigem ma kujutan ette, et see kaalukauss langeb sinna soojamaa poole ja need väikesed minipuhkused ja restoranikülastused Eestis on siis jäänud ära," ütles Maidla.

Ka restoraniäril pole praegu kõige paremad ajad. Restoranide omanikud ütlevad, et enam ei teagi, milliseks nädal võib kujuneda.

"Ei ole enam seda momenti, et see on nüüd see neljapäev, siit algab nüüd pihta, paneme näpu siia maha, et siit pealt me nüüd saame planeerida personali, tuleb rohkem inimesi tööle, köögis on rohkem inimesi, siis tuleb trammi, tuleb asja. Enam ei ole. Nüüd on nagu mingi ootamatu esmaspäev, ootamatu kolmapäev, mõttetu reede, täiesti planeerimatu," selgitas restorani Kivi Paber Käärid osanik Tanel Tatter.

Niisiis ütlevad valdkonnas jätkuvalt tegutsevad vaprad, et valguse asemel paistab tunneli lõpus vaid sügav pimedus.

"Kolme aastaga kokku on sektor niimoodi kasvatanud oma kahjumit 84 miljoni euro peale. See tegelikult on reaalne raha, mida ettevõtted on laenanud, et mitte kinni panna, mitte pankrotti minna, hoida personali ja hoida ettevõte töös. Ja see on vaja tagasi maksta," tõdes Maidla.

Enne koroonapandeemiat 2019. aastal, mil turism õitses, oli kogu sektori kasum 34 miljonit eurot. Ehk läheb mitu head aastat enne, kui kahju tagasi teenitakse.

Positiivsusest pakatavad aga Eestisse reisi ettevõtnud soomlased, kes siit jätkuvalt lausa poole odavamaid hindu leiavad.

"Näiteks see sigaretipakk – 10 eurot Soomes, aga viis eurot Eestis. Toit on odavam, restoran on odavam. Kõik on odavam. Juust on samuti odavam," rääkis Jani.

"Ma arvan, et siinsed hinnad on jätkuvalt väga mõistlikud ja atmosfäär on siin väga erinev. Lühike kahepäevane puhkus ja oled taas värske. Tunned end uue inimesena," ütles Janne.

Sel nädalal algas ka kruiisihooaeg. Kui enne koroonaviirust võttis Tallinna Sadam aastas vastu umbes 300 laeva, siis tänavu tuleb neid kokku sadakond.

Statistikaameti andmetel peatus selle aasta veebruaris Eesti majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti. See on ühe protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal, kuid jääb veel endiselt veidi alla vahetult koroonapandeemiale eelnenud 2020. aasta veebruarile.

Meie oma inimesi peatus majutusasutustes ligi 118 000 ja väliskülalisi 107 000.

Vaadates ajas tagasi 2019. aastani, siis on näha suvekuude tipud ja talvised madalseisud ja järsk kukkumine 2020. aastal, millest ei ole turismisektor siiani suutnud täiel määral välja ronida. Kui koroonaaja eel moodustasid suurema osa majutusasutuste külastajatest välisturistid, siis pandeemia ajal rollid vahetusid ja sektorit hoidsid elus siseturistid. Nüüd siseturistide hulk enam ei kasva, pigem on veidi vähenemas, välisturistid ei ole aga naasnud samal määral kui varasematel aegadel.