2023. aastal peatus Helsingi majutusettevõtetes ligi kaks miljonit turisti, mis on 22 protsenti vähem kui 2019. aastal. Pärast koroonat ei ole välisturistide ööbitud ööde hulk taastunud, vastupidi, see on pea veerandi võrra madalam kui enne. 

Samas Kopenhaagenisse, Oslosse ja Hamburgi on pandeemiaeelne hea aeg tulnud tagasi. Turismiäris on kõik need linnad aga Helsingi konkurendid. Helsingi kulutab aastas turistide meelitamiseks ligi 2,2 miljonit eurot, Kopenhaagen aga lausa 36 miljonit eurot, vahendas Helsingin Sanomat.

Kopenhaagenis ja Oslos on välisturiste juba rohkem kui kriisieelsel 2019. aastal. Ka siseturismis jääb Helsingi oma konkurentidele alla. See avaldab juba otsest majanduslikku mõju. 

Soome turismi- ja restoraniettevõtteid esindava organisatsiooni MaRa tegevjuht Timo Lappi kurdab, et Soome riiklik turismiturunduse eelarve on väike ja viimasel ajal kärpis valitsus seda eelarvet veelgi. Valitsus kärpis eelarvet kahe miljoni euro võrra.  

"See kõlab nagu väike kärbe, aga kui kogu eelarve oli 10 miljonit, siis oli see 20 protsenti," rääkis Timo Lappi. 

Lappi tõi välja, et Soome turismisektor on viimasel ajal kaotanud kaks oma alustala. Need on vene turistid ja Finnairi kaudu riiki saabunud Aasia turistide voog. Soome Finnairi peamine probleem on Venemaa kehtestatud lennukeeld.

Lappi ütles, et tööstus aktsepteerib tõsiasja, et agressioonisõda pidava Vene kodanike turismivoog katkes. Kui Venemaa ründas Ukrainat, kahjustas see ka Finnairi ärimudelit. Lapi sõnul on Soome nüüd ainus Põhjamaa, mille turismisektor Vene agressioonisõja tõttu kannatab. 

Riik kaotab nüüd turismiekspordi tulu, Soome turismibilanss on negatiivne ehk riiki tuuakse vähem raha kui soomlased viivad seda välismaale. Kui 2022. aastal oli turismibilanss kahe miljardiga miinuses, siis eelmisel aastal kerkis see 2,85 miljardi euroni.