Kui seni pandi Lätis Patria soomukeid kokku Võnnu ehk Cesise äärelinnas, siis nüüd on sõjatööstus nihkunud Eesti piirile veel lähemale Valmierasse. Samas Eesti selles projektis ei osale, kuid lisaks Soomele ja Lätile on kaasatud Rootsi ja Saksamaa.

"6x6 soomukite projekt algas Lätis nelja aasta eest, kuid Patria koostöö Läti kaitsejõudude ja kaitsetööstusega on tegelikult rohkem kui sajandivanune," ütles Patria grupi president Esa Rautalinko.

Läti kaitsejõud on tellinud lähiaastateks kokku 200 Patria soomukit. Kui Valmiera tehas kahes vahetuses tööle panna, suudetaks seal valmistada 180 soomukit aastas. Läti vajadus on 30 soomukit aastas, nii et võimalus on ka ekspordiks.

"Tööstusse on investeeritud 10 miljonit eurot ja siin saab tööd vähemalt 40 inimest. Selle tehase avamine on oluline tõukepunkt meie riigi kaitsetööstuse arengus," sõnas Läti peaminister Evika Silina.

"Tehase avamine suurendab julgeolekut ja varustuskindlust nii Lätis kui ka kogu Euroopas," ütles Soome peaminister Petteri Orpo.

Valmiera tehase suur väärtus on ka see, et seal suudetakse soomukeid kokku panna ja remontida ka siis, kui peaks riigis puhkema kriis või piirid on kinni.

"Täna avatu on alles esimene siht. Meil on kaks tööstust – Hämeenlinnas ja Valmieras. Kui Patria juhid otsustavad, võib ükskõik milline tellimus valmida ka selles tehases. Kokku on Lätis kuus ettevõtet, mis tagavad Patria soomukite tootmise. Siin toimub komplekteerimine ja hooldus. Kuid näiteks Läti ettevõte EMJ Metals valmistab masinate korpuseid," rääkis Patria Latvia juht Ugis Romanovs.

Läti kaitsetööstuse arenguplaanid on suured. Droone juba valmistatakse, nüüd hakatakse tegema ka laskemoona.

"Oleme saanud koos meie partnerite – Norra, Soome, Prantsusmaa ja Itaaliaga – raha ka laskemoona tootmise arendamiseks siin, Lätis. Hakkame tootma püssirohulaenguid suurtükimürsule. Kuid mõtleme kaitsetööstuse laiendamisest ka palju laiemalt, näiteks miinide valmistamisest. Arendame väga kiiresti uut tehnoloogiat. Meil on kõrgelt hinnatud droonitööstused," rääkis Läti kaitseminister Andris Spruds.

Reedel avatud hoone on vaid üks osa suurest sõjatehnika tehasest. See maja kuulub Valmiera omavalitsusele ja Patria gruppi kuuluv Defence Partnership Latvia sõlmis selle rendiks 30-aastase lepingu. Teise hoone samasse kõrvale ehitab Patria ise. Kokku saab seal olema ligi 6000 ruutmeetrit tootmispinda ehk umbes 10 korda rohkem kui oli seni Cesises.