USA ja Mehhiko piiril süveneb piirikriis ning kriitikud leiavad, et võimud ei tule enam migrantide voo ohjeldamisega toime. 

Bideni administratsioon soovis juba varem piirijulgeolekut tugevdada, kuid vastav eelnõu kukkus vabariiklaste vastasseisu tõttu senatis läbi. Nüüd kavatseb Biden allkirjastada korralduse, mis annab võimudele volitused sulgeda ajutiselt riigi lõunapiir. See takistaks ebaseaduslikult piiri ületavatel inimestel varjupaika taotleda ning võimaldaks saata need inimesed nende koduriiki tagasi. 

Korraldus näeb ette, et piir tuleb sulgeda, kui ööpäeva jooksul saabub riiki üle 2500 ebaseadusliku sisserändaja. Uudisteagentuuri AP andmetel avatakse piir uuesti, kui see arv väheneb 1500 inimeseni. Praegu ületab piiri iga päev üle 2500 inimese, seega saaksid võimud riigipiiri sulgeda. 

Piirijulgeolekust on saanud nüüd tähtis poliitiline teema 2024. aasta valimistel ning Bidenit süüdistatakse selles, et tema administratsioon ei ole võtnud kasutusele piisavalt tõhusaid meetmeid migrantide sissevoolu ohjeldamiseks. Bideni rivaal Donald Trump üritab nüüd piirikriisi enda huvides ära kasutada. Trump ütles hiljuti taas, et kavatseb esimesel ametisoleku päeval piiri sulgeda. 

Viimased küsitlused siiski näitavad, et sisserände asemele saab presidendivalimiste põhiteemaks hoopis majandus. Viimane Gallupi küsitlus näitas, et 18 protsenti valijatest pidas sisserännet valimiste tähtsaimaks küsimuseks. Seda on ligi üheksa protsenti vähem, kui kuu aega varem tehtud küsitluses. 

Ajaleht The Times toob aga välja, et Bideni kampaaniameeskond tahab nüüd ümber lükata vabariiklaste väited, et valitsus on ebaseadusliku sisserände osas liiga leebe. 

Kui Bideni korraldus jõustub, oleks võimudel raske seda täita. Föderaalvalitsusel pole praegu piisavalt töötajaid, et saata välja inimesed, kes uue määruse alusel ei kvalifitseeru enam varjupaigataotlejateks. See tähendab, et paljud ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed jäävad edasi USA territooriumile, vahendas The Wall Street Journal.