Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla juhtis samas tähelepanu, et kui võrrelda koroonaeelse ajaga, siis sideteenused on viimastel aastatel isegi veidi odavnenud või olnud väga lähedal koroonaeelsele tasemele.

"Me räägime siin kokkuvõttes kuni kaheksa protsenti kõrgemast hinnast võrreldes koroonaeelse ajaga. Kui sinna taustale panna üldine hinnatõus, mis on üle 39 protsendi, siis sideteenused ja ka sidega seotud aparaadid, sinna alla lähevad ka mobiiltelefonid ja erinevad digiboksid, nende hinnad on märkimisväärselt vähem kallinenud," tõdes Uusküla.

Sellele viitas ka Telia juht Holger Haljand, öeldes, et tegelikult on side sektor olnud siiani kõige aeglasema hinnakasvuga ja seda konkurentsiolukorra tõttu.

"Meie sektor on selline, mis seisab väga suuresti infrastruktuuriinvesteeringute peal. Me ise investeerime üle 50 miljoni igal aastal võrkude ja teenuste kvaliteeti ja lisaks ka kogu aeg tehnoloogia areneb nii kiiresti, et me vahetame võrke välja. Näiteks panime 3G kinni, tuleme 5G-ga välja, arendame optikat. Kogu IT-maailm areneb väga kiiresti, kogu aeg on vaja tehnoloogia arenguga kaasas olla ja sellepärast me peame kogu aeg säilitama oma kõrget investeeringute taset. Aga kui inflatsioon hakkab sellest ära sööma, siis ongi kaks varianti - kas kvaliteedis alla lasta või hindu tõsta," rääkis Haljand.

Investeeringud tehnoloogiasse pole aga ainus hinnatõusu mõjutaja, vaid ka töötajate palgad tuleb viia inflatsiooniga vastavusse, märkis Tele2 juht Margus Nõlvak.

"Meie oleme oma hinnatõuse nii kaua kui võimalik edasi lükanud ja proovinud pakkuda meie klientidele mõistlikku hinda. Aga vaadates, mida keskkond teeb meie ümber, kuidas hinnad on kasvanud pärast koroonaaega, siis ega ka telekomi hinnad ei toimeta kuskil teises keskkonnas - me peame ka hakkama saama. Sisendhinnad on palju kallinenud, meie investeeringud on suurimad, mis on meil viimastel aastatel olnud, ja ma ei räägi ainult 5G võrku investeeringutest, aga ka 4G mahtude suurendamisest, võrkude turvalisusest, IT-süsteemide investeeringutest ja ka töötajate palkadesse tuleb investeerida. see on see keskkond, kus me kõik koos toimetame," tõdes Nõlvak.

Seda, kas sideteenuste hind võiks lähiajal veelgi tõusta, ei taha otsesõnu keegi öelda. Märgitakse vaid, et kõik sõltub majanduskeskkonnast.

Uusküla sõnul paistab tarbijahinnaindeksist siiski välja, et need hinnad, mis tõusid vähe suure hinnatõusu ajal, on praegu kiiresti kasvamas.

"Need on valdkonnad, kus energia ja sisendkaubad ei mänginud nii suurt rolli. Ja olulised on just palgad - palgad ju ei kasvanud koos hindadega esialgu, aga nüüd on palgad sellele hinnatasemele järgi kasvamas. Ja nii nagu need palgad üles lähevad, nii peavad ka nende teenuste hinnad üles minema. Need on sellised teise ringi efektid, mis meile sellest suures hinnatõusust on jäänud," rääkis Uusküla.