Telia Eesti puhaskasum kasvas aastaga 8,7 miljoni euro võrra. Sellest hoolimata teatas ettevõte aasta alguses, et nende klientidele tõusevad nii mobiili-, interneti- kui ka telepakettide hinnad.

"Meie puhaskasum eelmisel aastal oli 63 miljonit eurot. Sealhulgas me investeerime suurusjärgus 54 miljonit eurot. See tähendab, et meil peab tegelikult selline puhaskasumi reserv kogu aeg olema, sest meie investeerimisvajadused on nii suured, et kui meil midagi võrkudes juhtub, saaks neid investeeringuid finantseerida, sealjuures kõik meie toimepidevusega seotud, tormidega," rääkis Telia Eesti juht Holger Haljand.

Ettevõtte Rootsi emafirma võtab Eestist teenitud kasumi tänavu dividendidena 80,9 miljoni euro eest välja.

Suuruselt teine Eestis tegutsev telekommunikatsiooniettevõte Elisa kasvatas samuti kasumit 12,5 miljoni euro võrra. Pakettide hinnatõusust teavitasid aga nemadki.

"Kui me vaatame aastat viis-kuus tagasi, tegelikult isegi kolm-neli ja natuke tagasi, siis on telekomisektor olnud see inflatsiooni puhver. Ehk me oleme olnud alati need, kes on olnud kas negatiivse kasvuga, isegi kui inflatsioon on olnud kõrgem. Ja nüüd, sellest hetkest alates, kui meie jaoks need kaks sisendhinda ehk elekter ja inimtööjõud hakkasid kasvama, sellest hetkest alates ka telekomisektor on pidanud hakkama hindu kasvatama," selgitas Elisa Eesti juhatuse liige Mailiis Ploomann.

Tekkinud olukord on tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveameti (TTJA) hinnangul pannud tarbijad ebameeldivasse seisu. Kirjalikus vastuses teatas amet: "TTJA mõistab tarbijate pahameelt, eriti kui uudiseid sideteenuste hinnatõusust kõrvutatakse ettevõtete kasuminäitajatega. Sideteenuse hind kujuneb aga turumajanduse tingimustes, millesse riik ei saa sekkuda."

Ka konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ütles, et ameti käed on seotud.

"Sideturu puhul me ei ole seda hinnangut andnud. Meil ei ole täna ka ei sellist alust ega ka ajendit öelda, et seal oleks mingi turguvalitseva seisundi kuritarvitamine. Oligopoolsel turul on turuosalistel kasulikum üksteise tegevust jälgida kui konkureerida, sellepärast et kui nad konkureeriksid, siis nad kõik kaotaksid. Üksteise tegevust järgides nad kõik võidavad. Aga nüüd te küsite, miks konkurentsiamet ei tee mitte midagi? Aga sellepärast, et konkurentsiameti sekkumiseks peaks olema seal ilmne rikkumine ja selle ilmse rikkumise tuvastamisega võib konkurentsiamet hätta jääda," rääkis Pärn-Lee.