Analüütikute hinnangul võib hinnatõus aasta teises pooles veidi kiireneda
Tarbijahinnaindeks tõusis mais 2,9 protsenti, mida mõjutas peamiselt toidu ja eluaseme kallinemine. Analüütikute hinnangul hinnatõus teisel poolaastal taas kiireneb. Tänu palgatõusule peaks aga hakkama inimeste ostjõud vaikselt paranema.
Eesti hinnatõus on Euroopa keskmisest endiselt veidi kiirem, kuid aasta algusega võrreldes on näha pidurdumist.
"Meil on suurem aeglustaja olnud erinevate energiakandjate odavnemine. Ka maikuus oli näha seda, et hoolimata aktsiisitõusudest, mis oleks pidanud kütusehindasid tõstma, müügihinnad hoopis odavnesid võrreldes eelmise kuuga," rääkis Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
"Teiselt poolt, eks palgad tõusevad kogu aeg ja sellepärast me ei näe hinnalangust, vaid me näeme sellist hinnastabiilsust," sõnas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Aprilliga võrreldes vedas mais hinnatõusu muu hulgas toit ja eluase. Aastases võrdluses on kõige suurem surve tulnud teenustelt, mis on mõnevõrra üllatav, sest palgakasv on aeglustunud.
Analüütikute arvates on tõenäoline, et aasta teises pooles võtab hinnatõus taaskord tempo üles.
"Selle peamiseks põhjuseks võib nimetada näiteks erinevate toormete oodatavat hinnatõusu, mis maailmaturult lähtuvana ka meie tarbijakorvi maksumusse ühel hetkel jõuab. Toiduained on kõige olulisemad nende hulgas," ütles Kattai.
"See hinnatõus ei tohiks tulla väga tugev. Kui praegu viie kuu keskmine hinnatõus on olnud 3,7 protsenti, siis meie prognoosi järgi aasta kokkuvõte peaks tulema 3,5 protsenti," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tema hinnangul peaks Eesti inimeste ostujõud hakkama peamiselt tänu palgatõusule paranema. Samas on keeruline öelda, millal võiks see mõjutada tarbijate kindlustunnet.
"Meeles on ikkagi see hea elu. Võrreldes eelmise tarbimise tiputasemega see vabalt kasutatav tulu on ikka märksa väiksem ja sellepärast tuntakse, et see raha lõpeb enne kuu lõppu natukene varem otsa. Läheb veel aega võib-olla aasta, enne kui tuntakse, et nüüd on tõesti kergemaks läinud," rääkis Uusküla.
"Ma usun, et nii pea, kui me näeme aktiivsuse tõusu majanduses ja seda, et tööpuudus enam väga oluliselt ei tõuse ja inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad, mida need on teinud nüüd peaaegu kaks aastat juba, siis on põhjust ka optimismi suurenemiseks," rääkis Kattai.
Tema hinnangul on Eesti praegu majanduse pöördehetkes, kus senine langus hakkab vaikselt üle minema kasvuks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"