Ettevõtte 2023. aasta aruandest nähtub, et Telia puhaskasum kasvas mullu 8,7 miljoni euro võrra, küündides 63 miljoni euroni, kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli aga lausa 135,8 miljonit eurot, mis kõik saavutati 384 miljoni eurose müügituluga, edastas Delfi.

Kui 2022. aastal maksis Telia dividendideks 40,8 miljonit ja mullu 51,2 miljonit eurot, siis mais otsustas Telia Rootsi emafirma, et tänavu võetakse Eestist koguni 80,9 miljonit eurot dividende, mis on suurim selle ärinime alt kunagi tehtud dividendimakse, selgub Delfi artiklist.

Kuna Telial oli 2023. aasta lõpuks jaotamata 72,5 miljoni euro jagu kasumit, tuleb 80 miljoni eurose dividendimakse jaoks vähendada kaheksa miljoni euro võrra ka kohustuslikku reservkapitali, järeldub ettevõtte majandusaasta aruandest.

Dividendidelt maksis Telia mullu Eestis 9,5 miljonit eurot tulumaksu, aga kuna Telia kontsernist 40 protsenti kuulub Rootsi riigile, laekus mullu sealsesse riigikassasse Eestist üle 15 miljoni euro omanikutulu ja tänavu ületab see summa juba 25 miljoni euro piiri.

Delfi tõdeb, et üha kasvava tulususega Telia majandusaasta aruandest suurt kulu kasvu välja ei loe. Ettevõtte tööjõukulu suurenes mullu küll 5,5 miljoni euro võrra, kuid samal ajal vähenes tegevuskulu 4,5 miljoni euro võrra, mis tähendab, et sisuliselt jäi üldine kulubaas aastagusega võrreldes üsna samale tasemele ega erine liiga palju ka 2021. aasta omast.

Samast selgub, et kasvanud pole ka investeeringud, mida ettevõtte rahastab oma emafirmalt Telia Company 2,12–4,29 protsendise intressiga saadud laenude abil - eelmisel aastal tegi Telia neid 53 miljoni euro, 2022. aastal 60,5 ja 2021. aastal 54,5 miljoni euro väärtuses.

Eesti sideturu suuruselt teise ettevõtte, Soome päritolu Elisa teenis mullu 225 miljoni eurose müügitulu juures 12,5 miljonit eurot puhaskasumit ja suunas investeeringuteks 30,7 miljonit eurot.

Eesti sideturu väikevenna ehk Tele2 majandustulemustest selgub aga, et selle puhaskasum jäi eelmisel aastal 700 000 euro juurde, ettevõtte müügitulu vähenes 200 000 euro võrra ning jäi pidama 84,8 miljonil eurol.

Delfi toob esile, et kui statistikaameti värskete andmete järgi aeglustus Eestis hinnatõus juunis 2,5 protsendini ja enamikus kaubagruppides on inflatsioon pidurdunud, siis sideteenuste sektori jätkub see endiselt suure hooga ning ulatus 10,6 protsendini, mis teeb sellest Eesti kõige kiirema hinnatõusuga valdkonna.