Tänane saatekülaline juhib valda, mis on elanike arvult suurem kui nii mõnigi Eesti maakond. 26 000 elanikuga Saue vallas elab rohkem rahvast kui näiteks terves Põlva maakonnas kokku. Saue valla elanike arv on viimastel aastatel 4000 inimese võrra kasvanud, mis on enam kui terves Antsla vallas elanikke.
Elanikkonna kiire kasv Tallinna piiri taga ehk valglinnastumine, uued suured elamuarendused,  pendelränne, vajadus luua kiiresti uusi  lasteaia- ja koolikohtasid, planeerimisega kaasnevad väljakutsed ja võimalused, omavalitsuste tulubaasi ümber jagamine ehk "Robin Hood", võimalik  maamaksu tõus – need on märksõnad, millest kõneleme, kui usutletavaks on Saue vallavanem Andres Laisk.

Saue tegutseb tänastes piirides 2017. aasta haldusreformist, kui pandi kokku Saue linn ning Kernu ja Nissi vallad. Andres Laisk, miks samal ajal kui enamikust omavalitsustest lahkutakse, tuleb Saue valda rahvast tuhandete kaupa juurde?

Alustan väikese tehnilise parandusega – meie ühinemine toimus küll tõesti haldusreformiga samas taktis, aga see oli vabatahtlik ja algatatud enne haldusreformi. See oli suuresti Saue valla initsiatiiv, sest me nägime selles regionaalpoliitilist võimalust ja ka seda, et omavalitsused peavad olema suuremad selleks, et olla perspektiivis edukad.

Nüüd tulles küsimuse juurde, siis linnastumine on globaalne trend ja pole siin Eestigi erand. Linnastumise protsessi loogika on selles, et inimesed tulevad tagamaalt ja hajaasustusest keskuslinnadesse ning eelkõige on põhjusteks töökohad, sotsiaalne elu ja õppimisvõimalused.

Tänases maailmas tuleb pilti vaadata laiemalt – see keskuslinn võib olla ka London, New York või mõni muu maailmalinn. Aga ühel hetkel tullakse Eestisse tagasi, töötatakse ennast üles, tekib pere ja reeglina hiljemalt siis, kui perre tekib teine laps, jõuab rändemuster sellesse punkti, kus tullakse meie omavalitsustesse ehk eeslinnadesse.

Teine laps eeldab natuke suuremat majapidamist, kena rohelisemat keskkonda, enam ei kütkesta võib-olla need võlud, mis on südalinnas. Meil on väga hea meel, et oleme suutnud pakkuda keskkonda, kuhu noored pered tulla tahavad ja kus tegelikult sünnib ka suur osa Eesti lastest.

Hiljuti tuli uudis ühest hästi suurest planeeritavast arendusest Saue ja Laagri aleviku vahelisele raudteeäärsele alale, mis on kolmkümmend üheksa hektarit suur ja kuhu Graanul Investi omanike osalusega kinnisvaraarendusettevõte Estere kavandab uut üliabitsioonikat kinnisvaraarendust veel kuni 4000 uuele elanikule. Rahvaküsitluse tulemusel valiti selle ala nimeks Saueveere.

Aga miks seda ikkagi vaja on? Miks ei võiks seal Saue ja Laagri vahelisel alal, raudtee kõrval, edasi põllumajandusega tegeleda ja loomasööta toota?

Alustan sellest, et Saue vald on alati väga tugevalt põllumajandust toetanud. Me peame ise ennast Harjumaa üheks põllumajanduslikumaks vallaks – üks näide sellest on see, et juba aastaid on meil valla üldplaneeringus sees klausel, mis kaitseb põllumaade hoonestamist.

See on äärmiselt oluline strateegilisest perspektiivist, et meil oleks oma toiduvaru ja nii edasi. Samamoodi näeb seesama üldplaneering ette, kus pikas horisondis – kümme kuni kakskümmend aastat – võiksid inimesed oma elukohtadega paikneda nii-öelda loomuliku rändeperspektiivi vaatest. Meie valla eripära on see, et väga suurt osa valda läbib raudtee.

Meie üldplaneering on juba ammusest ajast sätestanud mõtte ja loogilise lähenemise, et just asustuse tihendamine on see, mis võimaldab efektiivselt omavalitsust majandada. Ja teiselt poolt võimaldab meie üldplaneering kortermajade ehitust ainult raudteepeatuste vahetusse piirkonda, ühe kilomeetrist raadiust raudtee peatusest. Mõte on selles, et keskusalad oleksid hästi ligipääsetavad ühistranspordiga.

Oleme raudteed pikas perspektiivis vaadanud kui prioriteetset, eelisarendatavat ühistranspordiliiki ning oleme seda ka juba ligi kümme aastat toetanud – meie elanikel on valla piires raudtee kasutamine tasuta.

Meie missioon on ruumimustri arengut selliselt suunata, et inimesed koliksid nendesse kohtadesse, mis aitavad vähendada autostumist ja suurendada ühistranspordi kasutamist. Samas soovime luua kvaliteetset eeslinnalist keskkonda, mis ei oleks lihtsalt magala, vaid kus oleks multifunktsionaalne asustus, erinevad teenused –  et inimene ei peaks kasutama teenuste pärast nii palju pendelrännet pealinna vahel sõitmiseks. Loomulikult tingib teenuste pakkumine ka selle, et tekivad kohapealset töökohad.

Kokkuvõttes arvan ma, et kuna globaalseid trende ei ole võimalik ignoreerida, linnastumise protsessid kestavad teatud piirini edasi, siis on väga oluline, et kõik omavalitsused mõtlevad läbi, kus need inimesed võiksid paikneda ja kuidas on seda tervikuna kõige odavam üleval pidada.

Kas sinna uude Saueveere asumisse peaks koonduma ka uus Saue valla keskus? Ma olen lugenud, et sinna on plaanitud ka keskväljak ja igasugused sotsiaalfunktsiooniga hooned.

Ma ei tahaks keskenduda ainult sellele ühele arendusele, kuigi tõepoolest on see hetkel ka ajaloolises vaates suuremõõtmeline kavandatav arendus, aga samal ajal on elluviimisel näiteks ka planeering Laagri keskuses, kus on suurusjärgus kaheksasada korterit, samamoodi raudteejaama teeninduspiirkonnas.

Nagu sa ka viitasid, oleme me viimase viie aasta jooksul kasvanud nelja tuhande elaniku võrra. Meie matemaatika on selline, et ühe elamuühiku kohta tuleb keskmiselt kolm inimest – kui me hindame nende arenduste elluviimise perspektiivi vähemalt kümnele aastale, siis me tõdeme, et me ei kasvata elanikkonna kasvutempot mitte kuidagi hüppeliselt, vaid see loob eeldused selleks, et me saaksime tulevikus jätkata ligilähedase kasvutempoga, nagu see on olnud viimased viis aastat.

Kas uus vallakeskus nihkub siis teisele poole raudteed?

Alustasin juttu kaugemalt, sest me näeme Laagri ja Saue piirkonda ühtse linnalise piirkonnana, aga loomulikult ei muuda see olematuks asjaolu, et Saue on meie linn ja meie keskuslinn. See uus arendusala ei tule tegelikult nii suur kui Saue linn on täna, ta tuleb väiksem.

Küll näeme me väga olulisena sidusust – nagu jutuks oli, tuleb uusarendus  tänasest Saue linnast teisele poole raudteed. Kui kaardilt vaadata, siis raudtee ongi tõmmanud selge piiri ja Saue linn lõppeb selle koha peal ära ning teisel pool algab põld. Tegelikult ei ole sellel mingit loogikat – raudtee teeninduspiirkond on samaväärne ka teisel pool raudteed.

Eks siin võib otsida arengumustreid sellest, et tegemist oli erinevate omavalitsustega, aga veel mitmest muust asjadest – näiteks sellest, kuidas Saue linn on omal ajal üldse tekkinud.

Reaalsus on see, et Saue linn ja tema tänane keskus jääb paika, aga meie soov on luua sümmeetria ja sidusus kahe poole vahel. Kindlasti püüame vältida seda, et kahele poole raudteed tekiks kaks autonoomset iseseisvat üksust, kes teineteist tunda ei taha, vaid vastupidi, tahame luua sidusust nii, et inimesed saaksid tarbida teenuseid kahel pool raudteed ja see oleks lõppkokkuvõttes üks ühik. Olemasolev keskus jääb põhimõtteliselt ikkagi sinna, kus on täna vallamaja ja vallamaja on Saue linnas.

Üks küsimus ka teie poliitilistelt konkurentidelt: on küsitud, ega sellel, et Raul Kirjanen on viimasel ajal Parempoolseid päris tublisti toetanud, ei või olla seost Raul Kirjaneni osalusega ettevõttes, mis soovib arendada kinnisvara Saue vallas.

Ma võin öelda, et mingit seost ei ole, aga täpsustan, et mina ei ole erakonna Parempoolsed liige, kuigi ma neid hea meelega toetan.

Olete kandideerinud nende nimekirjas.

Olen eelmistel valimistel tõepoolest nende nimekirjas kandideerinud, aga need seosed, mis on esile toodud, on täiesti meelevaldsed. Absoluutselt mitte mingit seost ei ole. Nagu ma viitasin, on meie planeerimistegevus üdini üldplaneeringupõhine, oleme selgelt kaalutlev organisatsioon erahuvi ja avaliku huvi vahel. Mitte mingisuguseid isiklikke seoseid seal ei ole ega saa ka kunagi olema.

Kui palju inimesi võiks Saue vallas elada aastal 2030, kui täna on neid 26 000?

Pigem peakski vaatama aastasse 2035, sest aasta 2030 on varsti käes. Ma näeksin heal meelel, et me jõuame ühel hetkel sinna 35 000 horisonti. Probleem on selles, et liiga vähe elanikke on kallis üleval pidada, Saue vald evib enda territooriumil väga arvestatavat hajaasustusosa – meil on natuke rohkem kui kuussada ruutkilomeetrit maad. Selleks, et üks piirkond saaks regionaalselt tasakaalustatult areneda, peab selles nii-öelda mudelis olema sees nii tiheasustus kui ka hajaasustus ning tiheasutus peab olema piisavalt tugev. Ning nii tagamaa kui ka keskus toetavad teineteist.

Selleks, et piirkonda tekiksid ärilised teenused, mis omakorda aitavad oluliselt vähendada pendelrände vajadust ja -nõudlust, on vaja kriitilist elanike arvu.

Mitmel korral on näiteks toodud Viimsi valda – küsitakse, miks on seal kino ja kaks spaad ja teised avalikud teenused. Üks väga selge põhjus on see, et Viimsis on viiskümmend ruutkilomeetrit ja kakskümmend viis tuhat elanikku. Ehk määravaks saab klientuur – kas sul on neid teenuseid kellelegi pakkuda või mitte. Saue puhul, kus on täna koos tagamaaga seitse tuhat elanikku, peame kahjuks tõdema, et isegi kohvikud ei jää pidama, sellepärast et ei ole piisavalt palju kasutajaid.

Kas üks põhjus ei või olla ikkagi see, et Viimsist ei pääse hästi tulema, sest ummikud on tihedad ja raudteed ei ole? Kinno ja restorani peab minema Viimsis kohapeal, aga Sauelt saab rongiga lihtsasti Tallinna kesklinna restorani, kinno ja teatrisse ning sellepärast pole neid Sauele tekkinud.

See on ka üks võimalik lähenemine ja ma isegi ei vaidle vastu, et see absoluutselt ei mõjuta.

Mul on äärmiselt hea meel, et Saue vald saab omada raudteed – see on eriline privileeg. Kui me omal ajal ühinemist kavandasime, oli raudtee strateegiline tähtsus väga selgelt arutelu all ja kaalukeelel. Pean nõustuma, et hea kommutatsioonivõimalus keskusega mõjutab loomulikult inimeste käitumismustrit, aga ma julgen vastu vaielda, et Viimsi puhul ei ole see siiski põhjuseks.

Mulle see käsitlus meeldib, aga olles oma pika praktika jooksul suhelnud erinevate ettevõtjatega, isegi ettevõtja olnud, siis julgen väita, et määravaks saab alati see, kas sul on piisavalt palju klientuuri või mitte. Kui ärimees näeb, et tal on kasulik oma teenustega sinna tulla, siis ta tuleb – kui tal on selleks ka piisavalt ruumi, kuhu oma hooned paigutada. Kui see ei ole äriliselt kasulik, siis ta ei tule ja sa võid seal võimelda ükskõik palju tahad, sa jääd ikka magalaks ja inimesed on sunnitud käima teenuste tarbimiseks kuskil suuremas keskuses.

Nii et selleks, et Sauele tuleks spaa või kino, oleks vaja rahvaarvu kasvatada kolmekümne tuhandeni?

Ma julgen väita, et kolmekümne tuhande elaniku juures. Eelkõige keskendudes Saue-Laagri piirkonnale, kus kakskümmend viis tuhat elanikku loob eeldused, et ärilised teenused hakkavad toetama avalikke teenuseid.

Oleme Viimsis ja mõnel pool mujalgi näinud, et need inimesed, kes on vallas juba aastakümned elanud, nad on küll ka sinna kolinud, aga kakskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi, ja nemad leiavad, et nüüd tuleks panna piir uuselanike kolimisele ja uusarenduste rajamisele. Sest nemad kolisid kärarikkast Tallinnast siia valda, et otsida vaikust ja rahu, aga nüüd tahab siia nii palju inimesi kolida, et kardetakse, et tulevikus pole enam vaikust ja rahu. Kui paljud sauekad on teie poole sarnase murega pöördunud?

On ikka selliseid vestlusi toimunud. Ütlen ausalt, et eestlane on hästi privaatne inimene ja sõltuvalt sellest, kui palju tal muid muresid on, hoiab ta väga hea meelega distantsi kõigiga.

Ja niinimetatud ärge-minu-tagaaeda-tulge-sündroom on ju kaunikesti levinud, siin ei ole mõtet pead liiva alla peita. Aga teistpidi ma julgen inimestele ikkagi soovitada, et kui te endale uut kodukohta soetate, hoidke silm peal valla üldplaneeringul. Ja kui teil on kahtlusi või kõhklusi, kuidas areng tulevikus välja näeb, siis suhelge kindlasti valla juhtkonnaga, valla planeeringute spetsialistidega. Meie valla puhul on arengud olnud üldplaneeringus kirjas ja nagu ütlesin, oleme alati jälginud üldplaneeringut ning viimased viisteist aastat ei ole meil algatatud ühtegi üldplaneeringut muutva detailplaneeringut.

Aga seda eeldust ei saa ükski inimene paraku endale võtta, et strateegiadokumentides sätestatud arengud ei realiseeru, need realiseeruvad lihtsalt ette prognoosimatus ajas ja tuleb mõelda ka kümme aastat ette. Kuid kindlasti tuleb arvestada, et need piirkonnad, mis on täna asustamata, võivad olla tulevikus asutatud.

Tallinna poolt vaadates põhjustavad linna ümbritsevate valdade elanikud Tallinnas tipptundidel liiklusummikuid. Nii-öelda kuldse ringi valla inimesed käivad Tallinnas tööl, toovad oma lapsi Tallinnasse kooli, aga maksud maksavad koduvalda ja Tallinnasse jääb vaid mootorimüra, summuti suits ja vajadus ehitada uusi koole ja lasteaedasid ka naabervaldade lastele.
See on selline kuvand, mis inimestel Tallinnas võib olla.
Andres Laisk, kas teil on aimu, millises mastaabis toimub tegelikult igapäevane pendelränne Saue valla kodude ja Tallinnas asuvate töökohtade vahel?

Jah, ikka on. Me hoiame sellel silma peal, oleme kasutanud rahvaloenduse andmeid, oleme teinud pendelrände uuringuid. Mul ei ole võib-olla väga aktuaalset informatsiooni ja see polegi väga määrav, sest rusikareegel on eeslinna puhul see, et keskmiselt umbes seitsekümmend protsenti inimestest käib tööl pealinnas.

Pealinnal ongi paratamatult oma roll, sellepärast ta pealinn ongi. Võrreldes muude piirkondadega täitab ta ka täiendavaid funktsioone ja sellega tuleb leppida. Selle rände põhjustaks on peamiselt töökohad. Siinkohal on paslik mainida, et umbes samasuguses proportsioonis käib ka Tallinna inimesi tööl eeslinnalistes töökohtades.

Sellest on kahetsusväärselt vähe räägitud – millised need töökohad siis on, kus Saue valla inimene Saue valda tööle ei lähe, aga Mustamäelt või Lasnamäelt tullakse Saue valda tööle?

Absoluutarvuliselt läheb kindlasti Tallinnasse sisse rohkem inimesi tööle kui Tallinnast välja. Põhjus on selles, et eeslinnalised töökohad on sageli lihtsamad töökohad, võib-olla mitte nii hästi tasustatud. Ja kui tuua näiteks Saue vallas Laagris olev Veskimöldre elupiirkond, siis see on pigem keskmisest jõukamate inimeste piirkond, nende töökohad on pigem juhtivad positsioonid kuskil Tallinna südalinna asutustes.

Nii tekibki moment, kus töökoha profiil ja elaniku tööootuse profiil ei ole omavahel kooskõlas – töökohti on ja elanikke on, aga nad pendeldavad vastastikku, sest ootused töökohale on erinevad. Ega sellele ei olegi võimalik väga vastu võidelda.

Me võime seda natukene mõjutada või suunata. Oleme arengukavas seadnud eesmärgiks, et pendelrännet võiks vähendada kuni kümme protsenti. Ja selle võimalused peituvadki uutes tööharjumustes, kohapealsetes töökohtades, teenuste kättesaadavuses –  need on kõik vahendid, mille kaudu me seda eesmärki saavutame.

Aga kokkuvõttes tuleb meil loomulikult leppida, et töökohtade profiilide erinevused säilivad ja pendelränne on eriti pealinna piirkonnas väga domineeriv. See on ja jääb. Kindlasti ei ole sellest pääsu.

Kuid ometi on just üks põhjus, miks noored pered kolivad Tallinnast linnaäärsetes valdadesse selles, et sealsetesse korterelamutesse on võimalik osta korter odavamalt kui linna korterelamutesse.
Miks see ikkagi seda tööjõuvajadust, just selle profiili tööjõuvajadust seal vallas ei lahenda?

Julgen arvata, et need erinevused on erinevates kaalukategooriates. See inimene, kes valda kolib, kus korter või ridaelamuboks võib olla odavam kui eluase mõnes Tallinna kuumas piirkonnas, ostab valdavalt endale eluaseme laenu baasilt, seega see ei määratle üks-ühele, kui suur on selle inimese sissetulek. Seda enam, et meie valda kolivatest peredes ei käi väga sageli üks lapsevanematest tööl. Reeglina ollakse lastega vähemalt esimesed kolm aastat kodus ja lapsi sünnib ju mitu.

Nii et me võime tihti tõdeda, et peres on vähemalt üks lapsevanem päris pikka aega kodus ega ole üldse tööjõuturul aktiivne.

Pigem on profiilide erinevus natukene fundamentaalsem, kui lihtsalt see, et ma suudan endale osta viiskümmend tuhat eurot kallima või odavama elupinna –  see ei ole nii määrav.

Kui palju lapsi käib iga päev Saue vallast Tallinnasse kooli käib?

See suurusjärk on umbes kuussada. Hinnanguliselt julgen öelda, et see moodustab kogu meie õpiealisest elanikkonnast umbes kümme protsenti ja siin on ajalooliselt erinevaid põhjuseid.

Üks põhjus on, et väga paljud käivad gümnaasiumis, see ongi põhiline kontingent, sest gümnaasiumide valik on väga lai ja selles vanuses noor ei vali enam elukoha läheduse, vaid oma tuleviku väljavaadete järgi. Sageli selle järgi, mida ta edasi õppima läheb. Seda ei ole ka võimalik väärata.

Mis puudutab lasteaedasid, siis lasteaedade puhul räägime me peamiselt nendest peredest, kes on hiljuti valda kolinud ega soovi poole pealt lasteaeda vahetada. Sama puudutab tegelikult ka põhikooli. Neil on võimalus saada koht ka vallast, aga sageli eelistatakse jätkata vanas koolis või lasteaias, sest laps on niimoodi harjunud.

Tallinna linnavalitsuse poolt on tulnud etteheiteid, et "kuldse ringi" lapsed käivad Tallinna maksumaksjate kulul Tallinna koolides, sest lapsega kaasas käiv n-ö peraha ei kompenseeri vajadust ehitada linnaümbruse valdades tulevatele õpilastele uusi koole ega klassiruume.
Kuidas paistab Saue vallavalitsusest vaadates Tallinna linnavalitsuse sõnastatud probleem?

See on aus probleem. On üldteada, et see omavahelise arveldamise komponent, mida omavalitsused maksavad üksteisele, kui õpilased vastastikku käivad, ei sisalda investeerimiskomponenti. Seetõttu võib öelda, et nendes piirkondades, kus on kasvav vajadus, aga ei saa niivõrd toetuda olemasolevale kinnisvarale, vaid pead paratamatult teenuse pakkumiseks ka uut kinnisvara arendama, siis oleks aus, et naaberomavalitsus maksab selle komponendi kinni.

Loomulikult on olukord selles mõttes meile negatiivne, et meie poolt käib Tallinnasse rohkem õpilasi kui Tallinnast meile. Need, kes käivad Tallinna poolt meile, elavad piiri peal ning reeglina registreerivad ennast valda sisse, sest muidu nad ei saaks lihtsalt seda kohta.

Kui seda investeerimiskomponenti hakatakse arvesse võtma, mida täna tegelikult selgelt arutatakse, siis ma ideoloogiliselt toetan seda, sest see on aus, see on omavalitsuse kulu, aga praktikas tähendab nende kohtade kompenseerimine Tallinnale meile muidugi arvestatavat lisakulu.

Kuidas jõuab Saue haridusvõrk kiirelt kasvava elanikkonnaga sammu pidada? Nn vanade sauekatega rääkides olen kuulnud, et neid on haridusvõrgureformis häirinud see, et Sauel pandi keskkool kinni ja gümnaasiumihariduse andmine liikus Laagris asuvasse kooli, mille nimi on Saue Riigigümnaasium.

Mina ei tea, et see neid ülemäära palju häirinud oleks. Nagu ma eelnevalt viitasin, on gümnaasiumiastmes liikuv noor juba üsna iseseisev ja teeb oma valikud hariduse kvaliteedi järgi. Meil olid laiapõhjalised arutelud, et Saue valda tuleb riigigümnaasium ning see on olnud üldine põhimõte, et kui omavalitsusse riigigümnaasium riigi investeeringute toel tuleb, siis kohalik gümnaasium suletakse.

Julgen öelda, et oleme saanud endale väga hea riigigümnaasiumi, mille nimi on Saue Riigigümnaasiumi just sellepärast, et see teenindab meie valla kõiki kaheksat põhikooli.

Ta ei ole küll loomulikult eksklusiivselt nende koolide jaoks tehtud, sinna on kandideerivad kõik võrdsetel alustel ka väljastpoolt Saue valda, aga praktika on see, et üle viiekümne protsendi gümnaasiumiastmesse tulijatest on ikkagi meie valla õpilased kõikidest meie koolidest. Meie üldine põhimõte on nimetada meie asutusi selliselt, et need, mis teenindavad tervet valda, ei ole piirkonnapõhised, vaid et nende nimetuses sisalduks meie valla nimi, mis on Saue.

Kas aastal 2035 mahuvad ka Saue vallas gümnaasiumiharidust soovivad noored sinna riigigümnaasiumisse ära või peab vald selleks ajaks veel ühe gümnaasiumiharidust pakkuva kooli rajama?

See on hoopis omaette keeruline küsimus. Ühelt poolt võiksin vastu põrgatada, et kui palju üldse peab gümnaasiumiastmesse noori minema. Miks ma pooldan riigigümnaasiumide süsteeme, on see, et see loob üheksanda klassi lõpetajale esimest korda võimaluse teha iseseisvaid valikuid.

Ma arvan, et üheksanda klassi õpilane on võimeline tegema iseseisvad valikuid ja selleks tuleb teda ka forsseerida. Tegelikult on hästi hea, kui lahutada põhikool ja gümnaasium, et gümnaasium on iseseisev õppeasutus – see loob hoopis teistsuguse õpikeskkonna ja õpimeeleolu.

Esmane retooriline küsimus ongi, kui paljud peaksid üldse jätkama õpinguid gümnaasiumis, kui paljud kuskil mujal. Kindlasti tuleb õpinguid pärast põhikooli jätkata, see ei ole küsimus. Aga on olemas alternatiivid – kutseharidus, mis on Eestis väga hästi arendatud ja kus on väga palju võimalusi.

Järgmine küsimus on tõesti see, ja juba siis, kui me pidasime haridusministeeriumiga riigigümnaasiumi loomiseks läbirääkimisi, oli minu peas teada, et me kasvame edasi ja sellest gümnaasiumist ei pruugi meile tulevikus piisata. Et ka need, kes on väärt gümnaasiumisse pääsemist, peavad valima mõne kaugema gümnaasiumi. Aga see periood seisab veel ees, täna, ma arvan, on see enam-vähem tasakaalus.

Ja nii kaua kuni Tallinnasse tuleb ka riigigümnaasiumeid juurde, võtab see survet maha. Loomulikult ei ole siin ideaalset mudelit, gümnaasiumiastmes peab seda silmas pidama, et see ei ole garanteeritud, sinu õpitulemused määravad selle, kuhu kooli sa pääsed.

Olen ka ise omal ajal võrdselt teistest koolidest tulijatega gümnaasiumiastmesse kandideerinud, seda veel nõukogude ajal.

See oli Tartu 1. Keskkool?

Jah, ja mul õnnestus sinna pääseda, mille üle on mul jätkuvalt väga hea meel. Tahangi öelda, et selles pole midagi uut, aga gümnaasiumi õpikeskkond on hoopis teistsugune ning see lisab hariduse kvaliteedile palju juurde.

Aga ikkagi, kas teie haridusvõrk jõuab kasvavale elanikkonnale järele? Ma saan aru, et uusi lasteaedasid on Saue vald rajanud, aga kas tempo on vastavuses nõudlusega?

Aus vastus on jällegi, et me oleme viimased neli-viis aastat üsna võidujooksu teinud, aga võin öelda, et meie haridussüsteem täidab meile pandud kohustused ära. Suudame lasteaedades ja põhikoolis kuni üheksanda klassini kohti pakkuda. Gümnaasiumiaste ei ole tänases mudelis enam otseselt meie ülesanne, vaid on riigi ülesanne.

Oleme igal aastal pidanud tegema arvestatavaid investeeringuid. Sellel sügisel saab Laagri Kooli Möldre majas kahe paralleeliga koolist nelja paralleeliga kool täies ulatuses üheksanda klassini. Avame Saue linnas ka uue lasteaia.

Oleme kasutanud erinevaid kaasaegseid lahendusi, nagu näiteks moodullasteaiad, ja ausalt öeldes liigume üsna takt-taktis kasvava elanikkonnaga.

Loomulikult on olnud ka neid kohti, kus me ei saa alati pakkuda seda lasteaeda, mida lapsevanem täpselt soovib, aga üldiselt arvan ma, et üheksakümne viie protsendi ulatuses oleme me oma ülesannetega joonel.

Täna tuleb meil ka tõdeda, et hetkel on elanikkonna kasv selgelt pidurdunud. Näeme juba, et surve lasteaedadele on langemas. Ehk tehtud investeeringud on kindlasti vajalikud, aga nad hakkavad ennast realiseerima uue tõusu etapis, mis võiks siis olla seotud vestluse alguses jutuks olnud suuremate planeeringutega – kui inimesed hakkavad nendesse planeeringutesse kolima, tuleb järgmine kasvutsükkel, aga vahepeal antakse meile natuke investeeringuteks hingamisruumi.

Need suured arendused nõuavad justnimelt uusi lasteaedasid, uusi teid ja muid investeeringuid ning alati on küsimus, kes ja kuidas peaks sinna panustama. Saan ma õigesti aru, et Saue vald on kehtestanud arendajatele tasu seitse tuhat eurot ühe elamuühiku kohta?

See ei ole ainult Saue valla praktika, siin on jällegi õige viidata arenevate kasvupiirkondade praktikale üldisemalt – arendajalt küsitakse täiendavat finantseeringut, et sotsiaalset taristut edasi arendada. See puudutab kõiki arenevaid ja kasvavaid Harjumaa omavalitsusi, minu teada ka teatud ulatuses Pärnu ja Tartu piirkondi. See tasu on meil täna uutele sisenejatele tegelikult kümme tuhat eurot.

See on siis vahepeal kasvanud.

Kui ajas tagasi minna, siis kümme aastat tagasi oli ta meil kaks tuhat seitsesada eurot, veel krooniajal nelikümmend tuhat krooni. Aga tõepoolest, aeg on teinud oma töö ja me käime järk-järgult sellega sammu.

Kuivõrd altid on arendajad sellega leppima? Ma tean, et mõnes teises vallas on arendaja pöördunud õiguskantsleri poole, et ka sellel on ikka õiguslik alus.

Me istume võrdsete osapooltena läbirääkimiste laua taha ja arutame, millised on võimalused üht või teist arenduste ellu viia. Ja ilmselgelt, kui me mööname, et meil ei ole võimekust arendusega kaasnevaid kohustusi täita, siis peame me tunnistama, et me ei saa seda arendust lubada ja edasi on puhas majanduslik matemaatika, kas äriplaan tuleb välja või ei tule.

Täna arutatakse ka ministeeriumi tasandil selle niinimetatud sotsiaaltasu õigusliku vormi täpsustamist, et kuidas seda seadusesse kirjutada nii, et see oleks ühemõttelisemalt arusaadav. On selge, et see on oluline komponent selleks, et sotsiaalne taristu saaks käia kaasas kasvavate elamispindadega. See ei saa olla ainult niimoodi, et arendaja võtab kasumi ja meie peame kandma kulud.

Vastuargumendiks on esitatud, et meie saame ju maksutulu. Ütlen jälle seda, mida olen mitu korda ütelnud, et täiesti aus matemaatika näitab, et keskmine Harjumaa perekond maksab meile vähem maksutulu, kui on ilma investeeringu komponendita kulu lasteaia- või koolikohale kõiki teisi teenuseid mitte arvesse võttes.

Nii et kokkuvõttes võime tõdeda, et kui meie valda kolib uus pere, siis meie vaatest on see kahekümne aastase tasuvusajaga investeering. Esimesed kuusteist aastat, kui laps käib koolis ja lasteaias, maksame me sellele tervikuna peale, tehes seda nende perede arvelt, kes on varem valda kolinud, kelle lapsed on juba suureks kasvanud ja kes on meie mõttes positiivsed maksumaksjad netopositsioonilt.

See on tegelikult ka üks võti või nii-öelda mõtlemise koht, miks omavalitsused peavad kogu aeg kasvus olema, sest kohe, kui see seisma jääb, see kõlab võib-olla halvasti, aga siis see püramiidskeem peatub ja meil ei ole võimalikke uusi teenuseid enam finantseerida. Nii et orgaaniline, mõõdukas, ma ei taha öelda, et see peab olema väga ekspansiivne, aga õiges tempos, mõõdukas kasv on omavalitsuse jätku pidevaks ja kvaliteetseks edasiarendamiseks vältimatult vajalik.

Räägime veel natukene liikuvusest, sest see on natukene ideoloogiline teema ja erutab alati inimesi. Alustan ühest positiivsest pealkirjast, mille leidsin Delfi portaalist 21. mail: "Laagri kooli tuli möödunud neljapäeval 763 õpilast rattaga. Direktor: ratas annab lapsele vabaduse".
Kui paljude te olete teadlikult arendanud taristut nõnda, et laps saaks ise kooli, kas jala, ratta või ühistranspordiga, et lapsevanem poleks sunnitud last hommikuti autoga kooli vedama.

Väga teadlikult. Meie prioriteet on isegi arengukava põhiselt olnud, et me püüame teenuste arendamisel saavutada eesmärgi, et seitsekümmend protsenti inimestest saaks tulla jala lähimaid teenuseid tarbima. Kool ja lasteaed on siis lähimad teenused.

Kõiki inimesi see loomulikult kunagi ei puuduta ja hajaasustuses ei ole see üldse võimalik, aga ma rääkisin linnalisest piirkonnast. Arvan, et linnalises piirkonnas on meil väga hea kergteede taristu. Oleme seda teadlikult võrgustikupõhiselt arendanud, meil on väga head ühendused ka naabritega. Ja eriti palju tähelepanu oleme pööranud eelkõige koolide taristule, sealhulgas ka parklatele.

Tõde on see, et kui üldse on kergteedel tipptundidel tõsiseltvõetav rattakasutajate hulk, siis on need eeslinnalises piirkonnas hommikusel koolimineku ajal koolipiirkondade läheduses. Ülejäänud jalgrattateed on suhteliselt alakasutatud, seal on juurdetulijatele ruumi küll ja veel.

Aga hommikustel tipptundidel on koolide juures eriti ilusate ilmadega väga lustlik vaadata, ja selle üle on väga hea meel, sest on ju hästi mõistlik, et oma elukohast kilomeetri kaugusele ei viida last enam autoga, vaid ta liigub ise.

Tallinna linnavalitsuses käib praegu lausa ideoloogiline võitlus, kus koalitsiooni üks osapool, Isamaa esindaja, transpordi abilinnapea Kristjan Järvan räägib, et me peame lõpetama autojuhtide kiusamise, et tuleb suurendada ristmike läbilaskvust autoliiklusele ning leiab, et tuleks peatada projektid, millega oli plaanitud vähendada sõiduradasid või jagada ruumi autodelt ümber.

Ning ideoloogiliselt teisel poolel on linnaplaneerimisega tegelev sotsiaaldemokraadist abilinnapea Madle Lippus ja reformierakondlasest abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, kes soovivad Tallinna kesklinnas hoopis vähendada autoliiklust ja jagada ruumi jalakäijatele, ratturitele ja kõrghaljastusele.

Kuidas teie Sauelt seda vaidlust vaatate, arvestades, et paljud Saue inimesed käivad Tallinnasse tööle küll rongiga, aga paljud ka pendelrändavad isikliku autoga.

Ausalt ma ei tahaks naaberomavalitsusi ja Tallinna tegemisi sealhulgas ülemäära palju kommenteerida  – see on nende territoorium ja pole minu asi siin targutada.

Aga kas tunnete, et kellelegi tehakse liiga, kui Tallinnas piiratakse liiklust, võetakse sõiduradasid vähemaks?

Ei, liiga ei tehta siin kellelegi. Tulin möödunud nädalal Oslost ja Oslo on muidugi omaette kategooria selles maailmas, kus me räägime kas või südalinnast sõidukite väljaviimisest, linna liikluskiirusest ja nii edasi, sellest, mis Tallinnaski jooksvalt jutuks. Seal on siiski suudetud südalinn autodest tõesti suhteliselt vabaks teha ja jalakäija vaatest on see loomulikult hea.

Aga kas me oleme selleks täna valmis ja kas meie ülejäänud taristu seda toetab, sest tuleb siiski tähele panna ka seda, milliseid ühistranspordi investeeringuid on eelnevalt tehtud: metroosid ehitatud, liiklust maa alla viidud ja nii edasi. Me ei ole võib-olla päris küpsed taotlema täpselt sama eesmärki.

Kui nüüd meie elanike vaatevinklist vaadata, siis olen seda meelt küll, et inimene tuleb ühistransporti saada tema lähtepunktist. Need lähenemised, et inimene istub Keilast autosse, sõidab kümme minutit Tallinna piiri peale Õismäele, istub seal ühistransporti ümber ja selle võrra vähendame autostumist südalinna piirkonnas – see reaalselt ei tööta.

Ainukene variant on majanduslik hoob. Kui teha kogu kesklinna liiklus nii kalliks, et inimesed hakkavad lihtsalt ratsionaalselt mõtlema, et neil tasub mingi muu lahendus leida.

Ma jällegi ei tea, kas me oleme selleks valmis, aga sellesama Oslo kogemuse pealt sain teada huvitava fakti – Oslos finantseeritakse sissesõidutasu arvelt kuuskümmend protsenti linna aastastest teeinvesteeringute vajadustest. See suurusjärk on kuussada miljonit eurot.

Nii et mõttekoht Tallinnale. Mina ei hakka neile loomulikult mingeid suuniseid ette kirjutama, see on puhtalt nende valik, aga olen seda meelt, et kui kõik muud toetavad struktuurid on lahendatud, siis südalinnalises piirkonnas on liikluse vähendamine mõistlik eesmärk.

Aga et tekiks ühine piletisüsteem? Mitte nii, et see, kes elab ühel pool piiril –Laagris – peab maksma Tallinna ühistranspordis, teisel pool piiri ei pea.

Absoluutselt.

Ka korraldajad on erinevad: Tallinna linn, Harju ühistranspordikeskus, Elron. Milline on teie vaade, kuidas see Gordioni sõlm lahti ühendada?

Ma olen nende arutelude juures olnud viisteist aastat ja need arutelud on alati väga tõhusad selle hetkeni, kuni keegi küsib, kes selle kõik kinni maksab, sest küsimus on selles, et needsamad erinevad osapooled, kes laua taga istuvad, neist igaüks tahab oma tulu ikkagi kätte saada. Ehk ühispilet tähendab nende üksikute piletite summat, aga sellist summat ei ole ükski inimene valmis maksma. Seetõttu minnakse sel hetkel laiali, kui rahast rääkima hakatakse.

Erinevate riikide mudelid tingivad ikkagi lõpuks selle, et antakse poliitiline suunis, et summaarne pilet peab olema selline ning ülejäänud osa kas doteeritakse või makstakse muul viisil kinni. Siis on see reaalselt võimalik.

Olen ka seda meelt, et mudel, mis meil täna on, kus inimest üritatakse suunata ümberistumistega liikuma, kus ta peab kogu aeg ostma erinevaid pileteid, on täiesti lootusetu. Me võime selle ära unustada, kui me ei suuda ühist piletisüsteemi rakendada, ja see ei saa olla üksikute piletite summa, aga see tähendab, et kuskilt peab tulema mingisugune toetav komponent, mis aitab seda süsteemi üles ehitada.

Praegu lahendust ei paista?

Jälle tahetakse laua taha istuda. Osalesin möödunud nädala lõpus ühel arutelul, kus oli taaskord jutuks see, et ühine piletisüsteem on vältimatult vajalik ja see on tänase valitsuse prioriteet. Ma soovin siiralt edu selles arutelus kaugemale jõudmiseks, selle ülesande ja nõndanimetatud Gordioni sõlme läbiraiumiseks. Omavalitsused saavad siin kahjuks vähe kaasa aidata.

Räägime ka omavalitsuste tulubaasi mõjutavatest plaanitavatest seadusemuudatustest, mis olid neljapäeval arutusel ka rahanduskomisjoni avalikul istungil, huviline saab seda Youtube'ist järele vaadata.

Niisiis, valitsus on saatnud riigikokku tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mida on nimetatud ka Robin Hoodi seaduseks, sest sellega soovitakse jagada riigi kogutud tulumaks senisega võrreldes ümber paremini toimetulevatelt omavalitsustelt halvemini toimetulevatele omavalitsustele, ääremaadele, kus on kõrgem eakate osakaal ja nagu riik ütleb, on muudatuse eesmärk valglinnastumise vähendamine ja regionaalse ebavõrdsuse tasakaalustamine. Saue vald ja teie, vallavanem Andres Laisk, olete häälekalt selle plaani vastu alates hetkest, kui eelmine minister Madis Kallas sellega välja tuli.
Miks on sauekad ääremaade järeleaitamise vastu?

Vastupidi, ma arvan, et me oleme ühed suuremad ääremaa järeleaitajad, sest kui me Harjumaa kontekstis võtame Kernu ja Nissi valla, millega me ühinesime kuus aastat tagasi, siis need on oma olemuselt täiesti üks-ühele võrreldavad Paide või kas või Tõrvaga. Nii et selles mõttes ei saa ma selle väitega kindlasti nõustuda.

Ja mille ma tahaks kindlasti ka ümber lükata, on see, et toimetulek on otseses sõltuvuses omavalitsuse asukohast. Oma viieteistkümne aastases praktikas, nii enne kui ka pärast haldusreformi, olen ma näinud nii erinevaid omavalitsusi: on olnud neid omavalitsusi, mis tulevad suhteliselt tagasihoidliku elanike arvuga hästi toime ja samas suurema arvu juures ei tulda.

Vaadates objektiivset statistikat, siis jah, aastatel 2013-2020 olid Harjumaa omavalitsused isegi mitte väga pisikeses eelises, aga kui me vaatame viimase nelja aasta arenguid, kus omavalitsuste kasv on tinginud selle, et kulud on kogu aeg suurenenud, siis on tegelik seis selline, et suurem osa omavalitsustest on üsna võrdsel pulgal, eeldusel, et me võtame jõukuse kriteeriumiks põhitegevuse tulemi, mitte tulud.

Loomulikult nendes piirkondades, kus elanike arv kasvab, kasvavad ka tulud, aga majandusinimesena on minu jaoks alati jäänud väga suureks mõistatuseks see, kuidas on võimalik majandusarvutust teha nii, et võtame arvesse ainult tulud, aga kulusid ei võta, sest toimetulekuküsimus on ikkagi tulude ja kulude vaheküsimus.

Nagu ma eelnevalt seletasin, siis Harjumaa omavalitsuste kulud kasvavad seoses nende haridusteenuste kasvuga oluliselt kiiremini kui tulud. Vaadates natukene ajaloograafikat, siis on täna olukord, kus Harjumaa omavalitsuste põhitegevuse tulem on ainult üks protsendipunkt kõrgem kui ülejäänud Eesti omavalitsuste põhitegevuse tulem. Ehk me oleme tegelikult toimetuleku seisukohalt täpselt samas või väga sarnases seisus.

Loomulikult on nii Harjumaal kui ka väljaspool Harjumaad erineva toimetulekuga omavalitsusi, võin ka öelda, et meie toimetulek on võrreldes Viimsiga ilmselt oluliselt erinev, kuna meil on väga erinev taust nii territoriaalselt kui ka elanike jõukuselt. Elanike palgasissetuleku vahe on näiteks viisteist protsenti.

Kindlasti tuleb ka vaadata omavalitsuste sisse, et kust need probleemid alguse saavad. Väga paljud omavalitsused teevad täna väga tõhusaid reforme. Nad on sellest ühinemislepingute nii-öelda lukustusperioodist läbi pääsenud ja teevad sisulisi ümberkorraldusi, mis oligi haldusreformi mõte.

Aga on ka neid omavalitsusi, mis istuvad sisuliselt kinni kuue aasta tagustes dogmades ega tee mitte midagi ja kus on tõesti leidnud aset ainult haldusterritoriaalne reform, aga sisulisi reforme pole tehtud. Minu meelest on võtmeküsimus see, et me peame ikkagi haldusterritoriaalset reformi edasi arendama.

Tõid vestluse alguses näite, et Saue vallas on sama palju või rohkemgi elanikke kui Põlva maakonnas. Meil on piirkondi ja maakondi, kus omavalitsused võiksid olla maakonnapõhised. Ma jään oma väga vana arvamuse juurde, et omavalitsuse hea toimetuleku esimeseks kriteeriumiks on elanike arv ja see peaks olema vähemalt kümme tuhat elanikku.

Kui me unustame need alustõed ära ja hakkame otsima kuskilt kaugemalt süüdlast, siis me läheme eksiteele, sest nagu me teame, on raha kõigil tegelikult vähe.

Te olete varem korduvalt öelnud, ka meie tänases saates, et noor lastega pere on kakskümmend aastat vallale suur kulu. Lähen järgmises küsimuses teadlikult üle võlli, aga seda kuulates võib ju küsida, et miks te ei võta siis suunda, et kutsuda hoopis eakaid üle Eesti Saue valda kolima.
Teha suur vanadekodude kett, meelitada nelja tuhande noore asemel valda hoopis neli tuhat eakat, ehitada suur eakate linnak. See aitaks paremini valla rahakotti täita kui noorte inimeste valda kolimine, kes on kulu.

Esiteks ma olen siiralt seda meelt, et omavalitsus peab olema missioonitundega ja üks meie missioonidest on Eesti rahva järjepidevuse tagamine. Mul on väga hea meel, et Saue vald on saanud luua keskkonna, kuhu noortel peredel meeldib kolida ja kus nad saavad oma lapsi kasvatada.

Kui nüüd poolteaduslikult vastata, siis eakam inimene teadupärast ei ole väga mobiilne, mistõttu ei ole mõtet seda sihtgruppi väga adresseerida. Aga ma olen jätkuvalt seda meelt, et loomulikult me saame teatud piirini ühiskonnas toimuvaid muutusi suunata. Ka seesama nn Robin Hoodi programm ei peata mitte mingil kujul globaalseid protsesse, nagu näiteks linnastumist. Kui keegi seda usub, siis see on iseenda petmine. Need arengud on suunatud palju suurematest põhimõttelisematest teguritest ja selle neljakümne miljoniga, mida püütakse ümber jaotada, ei muuda maailma mastaabis küll mitte midagi.

Eelnõu on menetluse käigus muutunud. Kui palju hakkab viimase redaktsiooni kohaselt Saue vald kaotama?

Ega ma enam päris täpselt aru ei saa. Ütlen ausalt, et kui omavalitsuse jaoks on oma strateegilisi eesmärke seades kõige olulisem stabiilsus ja ette prognoositavus, siis nüüd oleme me kaks aastat olnud olukorras, kus meil ei ole stabiilsust, ette prognoositavust ega ka mingisugust teadmist, mis järgmisel päeval tuleb.

Me oleme selles protsessis väga aktiivselt kaasa rääkinud. Minu arusaam on, et meilt võetakse tänases tulubaasi kontekstis kokku ära neli miljonit eurot. Aga seda mõju hajutatakse osaliselt, umbes poole ulatuses pikemale perioodile.

Kuid ma ei julge päris kanget mürki võtta, et ma olen kõikidest asjadest viimasel ajal õigesti aru saanud, kuigi pean ennast rahandusvaldkonnas suhteliselt heaks spetsialistiks.

Samal ajal on arutlusel maksumuudatused, mis annaksid omavalitsustele õiguse tõsta maamaksu senisest kiiremas tempos, kaotada ära või vähendada kodualuse maa maksuvabastust. Ehk oleks see lahendus?

Selles mõttes ei ole, et maksupoliitika ei saa olla selline, et eesmärk on omavalitsust kohustada tulubaasi tagamiseks maksud põhja keerata.

Maksupoliitikal on ka teised eesmärgid, maksupoliitika peab suunama, peab jätma ruumi selleks, et me eelistame ühte maakasutust teisele. Kui me täna ütleme, et pange maksud lakke ja ärge tulge siin nurisema, et võtame teilt samal ajal teise käega raha ära, siis me sisuliselt ei tee mitte maksupoliitikat, vaid lihtsalt lükkame probleemi lahendamise riigi kaelast omavalitsuse kaela. Ehk riik võtab ühelt poolt omavalitsuselt raha ära ja teise käega jätab talle võimaluse teha ebapopulaarseid otsuseid ja maksu kehtestada. See ei ole maksupoliitika sisuline eesmärk.

Kui me räägime omavalitsuse finantsvabadusest ja autonoomiast, millest on hästi palju juttu, siis see tähendab muu hulgas seda, et kui meil on nüüd suuremal kujul kätte antud maamaksutööriist, siis meil peab olema mänguruum mitte automaatselt läheneda maksimaalsete maksumääradega.

Millal võiks Saue vald liituda Tallinna linnaga, et tekiks suurem sünergia, parem ühistranspordiühendus, lõppeks kaklus haridusraha üle ja nii edasi?

Kui Saue vald peaks mingitel minule arusaamatutel põhjustel liituma Tallinna linnaga, siis see oleks regionaalpoliitiliselt üks väga halb samm. Ma ei arva, et seda lähitulevikus ei juhtu.

Oleme omal ajal mitte päris naljaga pooleks pannud idanema mõtte, aga see ei leidnud tol hetkel viljakat pinnast, et Laagri on ju teadupärast asustus, mis on kahel pool jõge, pool on Tallinnas ja pool Saue valla territooriumil, ja oleme välja pakkunud hoopis idee, et Tallinna poolne Laagri võiks ühineda Saue linnaga, mis ei ole minu arvates halb idee, sest väga paljud selle piirkonna elanikud kasutavad täna meie piirkonna teenuseid, nad on sunnitud ennast meie valda tihti kunstlikult sisse kirjutama, kuna ei saa muidu kooli- ega lasteaiakohta. Näiteks on meie Laagri raamatukogu Tallinna piirkonna Laagri elanike hulgas väga populaarne.

Nii et mina arvan, et pigem tuleks mõelda selles suunas, et ega liiga suur ei ole ka hea ja pealinnal on omad funktsioonid – las ta keskendub oma pealinnafunktsioonidele ja meie saaksime tegeleda regionaalpoliitikaga.

Asutusmustri homogeensus ja kogukonna tunnetus on ka oluline, kui kogukond näiteks sooviks ja tunneb ennast Laagris ühtse kogukonnana, siis sellisel juhul võiks seda täitsa arutada, et tuua hoopiski Laagri tervikuna Saue valla koosseisu.

Mulle tundub, et Saue vallast, mis on suurem nii mõnestki maakonnast, on ajakirjanduses või üldse avalikkuses vähem juttu kui mõnest muust maakonnast või nendes maakondades toimuvatest sündmustest.

Ees on pikk suvi, inimestel on puhkused – kui Saaremaaga seonduvad ooperipäevad või Viljandiga pärimusmuusikafestival, siis mis võiks olla see üritus või objekt, mis võiks seostuda Saue vallaga, kuhu igast Eesti nurgast tulla.

Ma soovitaksin kohe kindlasti Laagri kohvikutepäeva ja Laagri on tervikuna muutunud palju ilusamaks. Nii et nendele, kes pole kunagi Laagri piirkonnas käinud või pole seda hiljuti teinud, soovitan kindlasti sealt läbi astuda.

Ja ka maapiirkondadest – julgen väga soovitada MOMU Mootorispordi Muuseumi, Laitse ralliparki ja väga ilusad looduslikud alad on näiteks Valgjärve piirkondades. Või Maidla järv, kindlasti Kernu mõis – kõik on vaatamisväärsed kohad, Astuge julgelt läbi!
Meil on üks moto, me oleme sõbralikud ja külalislahked ja püüame seda alati olla.

"Reedene intervjuu" on Vikerraadios reedeti kell 14.05.