Diplomaatiliste jõupingutuste edu sõltub Iisraeli pühendumisest eraldiseisva Palestiina riigi loomisele ja veelgi enam, Gaza sõja lõpetamisele. See on aga ebatõenäoline, kuna relvarahu kõnelused pole tulemusi andnud. Nädalavahetusel korraldas Iisrael reidi Gaza südamesse, et vabastada pantvange, vahendas The Wall Street Journal.

USA eesmärk on pakkuda Iisraeli juhtidele võimalust normaliseerida suhted Saudi Araabiaga, avades ukse suuremale omaksvõtule araabia- ja moslemimaailmas. Vastutasuks peab Iisrael toetama usaldusväärset teed kahe riigi lahenduseni palestiinlastega. Praegune Iisraeli valitsus ja enamik riigi avalikkusest on aga selle vastu.

Diplomaatiline tahe kaitsepakti sõlmimiseks Riyadhiga tähistab märkimisväärset pööret president Bideni jaoks, kes lubas kandidaadina Saudi Araabiat paariariigina kohelda ja panna see vastutama USA ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva eest. Biden on nüüd väga lähedal ametlikule lubadusele kaitsta naftarikast monarhiat, mis järgib ambitsioonikat majandus- ja sotsiaalarengu teed, samal ajal jätkates teisitimõtlejate mahasurumist.

Endise USA rahuläbirääkija Aaron David Milleri sõnul oleks see esimene kord USA ajaloos sõlmida vastastikune kaitsepakt autoritaarse riigiga.

Julgeolekuliit tõstaks Saudi Araabia piirkondlikku staatust ja kinnistaks USA sõjalist rolli Lähis-Idas. Leping tugevdaks ka Saudi Araabia julgeolekut, suurendades samal ajal pingeid Iraaniga, mis konkureerib Saudi Araabiaga mõjuvõimu üle ja süvendab oma sidemeid Venemaaga.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles eelmisel kuul, et Iisraeli pikaajaline julgeolek sõltub selle piirkondlikust integratsioonist ja normaalsetest suhetest Araabia riikidega, sealhulgas Saudi Araabiaga.

"Me ei tohiks käest lasta ajaloolist võimalust saavutada nägemus turvalisest Iisraelist, mida toetavad tugevad piirkondlikud partnerid," ütles Sullivan ajakirjanikele. "Me töötame igapäevaselt selle visiooni nimel."

Strateegilise Liidu Leping peab saama Senatis kahekolmandikulise häälteenamuse, nagu nõuab põhiseadus. On ebatõenäoline, et see saab piisavalt seadusandjate toetust, kui sellega ei kaasne Saudi Araabia kohustust normaliseerida suhted Iisraeliga.

Enne kui saudid sellise lepingu sõlmivad, soovivad nad näha Gaza sõja lõppu ning pöördumatuid ja lõplikke samme Palestiina riigi loomise suunas. Iisraeli vastuseis kahe riigi lahendusele võib muuta selle eesmärgi saavutamise keeruliseks.

Leping põhineb kaudselt Washingtoni vastastikusel julgeoleku paktil Jaapaniga, kinnitavad USA ja Saudi Araabia ametnikud. Vastutasuks USA kohustusele aidata kaitsta Saudi Araabiat rünnaku korral, annaks Saudi Araabia Washingtonile juurdepääsu oma territooriumile ja õhuruumile, et kaitsta USA huve ja piirkondlikke partnereid. Samuti on eesmärgiks siduda Riyadh tihedamalt Washingtoniga, keelates Hiinal baaside rajamise kuningriiki või julgeolekukoostöö arendamise Riyadhiga, ütlesid ametnikud.

Leping teeks Saudi Araabiast ainsa Araabia riigi, millel on ametlik USA kaitseleping. Kuigi Iisrael ei ole lepinguline liitlane, on USA poliitika aastakümneid keskendunud tagatistele, et aidata tal säilitada kvalitatiivset sõjalist eelist piirkonnas.

"Leping, mis sisaldaks USA-Saudi julgeolekuliitu ja Saudi-Iisraeli suhete normaliseerimist, tähendaks geostrateegilist võitu Washingtonile," ütles Jonathan Panikoff, endine USA kõrge luureametnik ja praegune Atlantic Councili mõttekoja liige. "See võiks muuta ajaloolisi liite Lähis-Idas, pakkudes Saudi Araabiale suuremat seotust USA-ga julgeoleku, tehnoloogia ja pikaajaliste majandus- ja kaubanduspüüdluste osas."

Panikoffi sõnul häiriks selline leping ka Pekingi püüdlusi suunata piirkond eemale USA juhitud liberaalsest rahvusvahelisest korrast.

Laiema tehingu, kuid mitte lepingu, osaks on eeldatavasti USA toetus Saudi tsiviil-tuumaenergia programmi arendamiseks koos uraani rikastamisega. See äärmiselt tundlik küsimus vajab veel lahendamist.

Läbirääkimised on kestnud kaua

Bideni administratsiooni jõupingutused Iisraeli ja Saudi Araabia suhete normaliseerimise julgustamiseks algasid juba enne Hamasi 7. oktoobri rünnakut Iisraeli vastu.

Läbirääkimised katkesid ajutiselt pärast Gaza sõja puhkemist, kuid seejärel jätkusid. Läbimurre pakuks Bidenile suurt välispoliitilist võitu enne presidendivalimisi, kus tema toetus Iisraelile Gaza sõjas on talle maksnud osa demokraatide baasist.

Ametnike sõnul viidi lepingu koostamine peaaegu lõpule eelmisel kuul, kui Sullivan ja teised USA kõrgemad ametnikud kohtusid Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga ning enamikus sätetes saavutati kontseptuaalne kokkulepe.

Paralleelselt koostatakse ka kaitsekoostöölepingut, mis suurendaks riikide vahelist relvamüüki, luureandmete jagamist ja strateegilist planeerimist ühisohte, sealhulgas terrorismi ja Iraani, silmas pidades.

Kuigi relvarahu ei ole normaliseerimispüüdluste otsene tingimus, ütlevad USA ja Saudi ametnikud, et laiemat tehingut ei saa ilma selleta praktiliselt saavutada.

USA välisminister Antony Blinken ütles laupäeval, et USA töötab endiselt relvarahu kokkuleppe suunas pärast Iisraeli pantvangide päästemissiooni. "Ainus, mis takistab relvarahu saavutamist on nüüd Hamas," lausus ta. "Neil on aeg ettepanek vastu võtta."

Hamas väidab, et igasugune rahuleping Gazas peaks hõlmama püsivat relvarahu, millele Netanyahu on avalikult vastu.

USA-Saudi partnerlus on aastakümneid keskendunud naftale ja julgeolekule, sealhulgas terrorismivastasele võitlusele al Qaeda ja Islamiriigi vastu. 1990. aastal paigutas USA kuningriiki pool miljonit sõdurit, et tõrjuda Iraagi diktaator Saddam Husseini invasioon Kuveiti ja kaitsta Saudi naftavälju.

Suhted said aga kannatada 11. septembri terrorirünnakute järgselt, kui selgus, et 19 kaaperdajast 15 olid Saudi Araabiast. 2018. aastal mõrvasid Saudi operatiivtöötajad USA ajakirjaniku Jamal Khashoggi.

Ametlik liit kaotaks Washingtonis pidevad debatid ja Riyadhis kahtlused USA pühendumise suhtes Saudi julgeolekule, tugevdades kuningriiki konkurendi Iraani ees ja leevendades Washingtoni muresid, et see võib pöörduda Hiina või Venemaa poole. See võiks samuti sillutada teed võimalikule Iisraeli-Saudi koalitsioonile Teherani vastu ja kinnistada Ameerika kohalolu Lähis-Idas.

Sõltumatu Palestiina riigi loomine Gaza sektoris, Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas nõuaks Palestiina Omavalitsuselt reforme ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahult märkimisväärseid järeleandmisi. Netanyahu on kindlalt vastu Palestiina riigi loomisele, väites, et see õõnestaks Iisraeli julgeolekut.

Netanyahu on ajalooliselt leevendanud oma vastuseisu Washingtoni surve all, kuid seekord nõuaks see tõenäoliselt tema praeguse valitsuskoalitsiooni ümberkorraldamist.

Viimase avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on kasvav enamus Iisraeli avalikkusest Palestiina riikluse vastu.