"On suur tõenäosus, et jään samasse saadikurühma, kui saan seal samad tingimused, mis eelmise parlamendikoosseisu ajal: kui saan seal kõige paremini oma valijate huve kaitsta, sama palju kõneaega ja toetusi kasutada ning vetoõiguse, seda eriti Venemaad ja julgeolekut puudutavates küsimustes," ütles Madison teisipäeval ERR-ile. Aga kui tema suhtes seni kehtinud tingimusi fraktsioonis ei uuendata, on ta valmis ka grupivahetuseks, lisas EKRE poliitik.

"Kui mul on võimalik paremini seista oma seisukohtade eest immigratsiooni küsimustes, roheäärmusluse teemadel, julgeoleku ja kaitse teemadel näiteks Konservatiivide ja Reformistide grupis (ECR) või isegi Euroopa Rahvaparteis (EPP), siis ma ei välistaks mitte midagi," rääkis Madison esmaspäeval ERR-i raadiouudiste ajakirjanikule Madis Hindrele. Ta tunnistas samas, et senine koostöö tema poliitgrupis on sujunud üpris hästi.

Madison selgitas, et saadikurühmade moodustamine saab järgmiste nädalate läbirääkimiste üheks põhiteemaks europarlamendis.

Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimene täiskogu istung toimub 16.–19. juulil 2024 Strasbourgis ning siis valivad parlamendiliikmed endale presidendi, asepresidendid ja kvestorid. Samuti pannakse siis paika parlamendi komisjonide suurus ning avaldatakse ka nende nimeline koosseis.

Fraktsiooni moodustamisel on oluline roll ka üksiksaadikul

Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt võivad fraktsiooni luua vähemalt 23 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt neljandikku liikmesriikidest, mis tähendab praegu seitset või rohkemat riiki.

Fraktsioone saab luua kogu parlamendi ametiaja vältel, nende suurus ja koosseis muutub suhteliselt sageli, kuna saadik on oma otsustes vaba ja võib ise otsustada oma fraktsioonilise kuuluvuse. Samuti võib saadikurühmade koosseis muutuda, kui mõne riigi parteidelegatsioon sellest erimeelsuste tõttu välja astub või välja visatakse.

Ehkki üksikul saadikul pole parlamendis võib-olla eriti suurt jõudu, on neil saadikurühmade moodustamisel siiski väga oluline roll, selgitas ERR-ile anonüümsust palunud pädev allikas. Kui 23 sarnaste vaadetega saadiku kokkusaamine fraktsiooni loomiseks pole keeruline, võib raskeks osutuda vähemalt seitsme riigi esindajate leidmine, mistõttu võivad omandada suure tähtsuse ka üksikud saadikud mõnest väikeriigist, märkis ta.

Fraktsiooni kuulumisel on eelised, kuna fraktsioonil on oluline roll parlamendi tegevuskava kujundamisel, neile antakse arutelude ajal rohkem kõneaega ning neile eraldatakse ka rohkem büroopinda, töötajaid ja raha. Fraktsioonid otsustavad ka parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosseisu üle.

Eelmises europarlamendi koosseisus oli seitse fraktsiooni.

Euroopa Parlamendi töö lõpetanud koosseisus oli seitse saadikurühma.

Neist suurim oli Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon, milles oli parlamendi kodulehe andmeil aasta tagasi 176 liiget. EPP liikmed on nii parlamendi senine esimees, Malta poliitik Roberta Metsola kui ka Euroopa Komisjoni president, sakslane Ursula von der Leyen, kes mõlemad võivad prognooside kohaselt jätkata oma kohal. Eestist on EPP liige erakond Isamaa.

Suuruselt teine fraktsioon on Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon (S&D) 144 liikmega. Eestist kuulub sinna Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kolmas fraktsioon oli liberaalsete vaadetega saadikuid koondav Uueneva Euroopa (Renew Europe) fraktsioon, millel oli 102 liiget. Eestist kuuluvad sinna Reformierakond ja Keskerakond.

Koosseisu suuruselt neljas oli Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (GREENS/EFA) 71 saadikuga. Sellesse fraktsiooni kuulus oma kahel ametiajal (2009-2014, 2014-2019) Eestist valitud Indrek Tarand.

Kui liberaalide ja roheliste fraktsioon mõlemad kaotasid valimistel paarkümmend kohta, siis paremradikaalseteks hinnatavad saadikurühmad Identiteet ja Demokraatia (ID) ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioon, millel mõlemal oli EP kodulehe andmeil rohkem kui aasta tagasi 64 liiget, said valimistel jõudu juurde.

ECR-i suurimad delegatsioonid olid Poolast Õiguse ja Õigluse parteist ning Itaalia Vendade parteist, Vox Hispaaniast.

ID-sse kuulvad Prantsuse Rahvuskogu, Itaaliast Lega, Austria Vabaduspartei Vlaams Belang Belgiast, Taani Rahvapartei, Vabaduse ja Otsedemokraatia partei Tšehhist. Eestist oli seni ID fraktsiooni liige EKRE saadik Madison.

Kõige väiksem oli eelmises parlamendikoosseisus Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon – GUE/NGL, kuhu Eestist ei kuulunud keegi.