Isamaa sai kokku 79 170 häält, SDE 71 171 häält, Reformierakond 66 017 häält. EKRE kogus 54 712 häält ja Keskerakond 45 767 häält.

Võrreldes viie aasta taguste EP valimistega sai Isamaa ühe mandaadi juurde ja Reformierakond kaotas ühe mandaadi. Isamaa puhul väärib märkimist, et neil oli kolm tugevat hääletoojat (Jüri Ratas, Riho Terras ja Urmas Reinsalu), samas kui teistel parteidel oli üks-kaks häälemagnetit.

Reformierakonna puhul oli kõnekas, et erakond sai kauases kantsis Tartus paremuselt alles kolmanda tulemuse, jäädes alla nii SDE-le kui ka Isamaale. Oluline roll nii ülikoolilinna kaotuses kui ka laiemalt teise mandaadita jäämises oli ilmselt Andrus Ansipi kandideerimisest loobumisel pärast vägikaikavedu Kaja Kallasega.

Isikutest sai enim hääli Marina Kaljurand (45 633 häält). Talle järgnesid Urmas Paet (35 586 häält), Jüri Ratas (33 622 häält), Jaak Madison (32 868 häält), Mihhail Kõlvart (27 576 häält) ja Riho Terras (23 909 häält). Lisaks neile pääses Kaljuranna hea tulemuse toel europarlamenti ka Sven Mikser (9991 häält). Samas tegi Mikser oluliselt parema tulemuse kui viie aasta eest, mil ta piirdus 2886 häälega.

SDE ja Isamaa puhul väärib märkimist, et nemad olid kaks parteid, kelle üheksast kandidaadist kaheksa kogusid üle 1000 hääle. SDE paremuselt kolmanda tulemuse tegi Natalie Mets 3526 häälega.

Erakondadest jäid esimesena europarlamendi mandaadita Parempoolsed, kes said 25 189 häält ehk 6,8 protsenti kõigist häältest. Mandaadi saamiseks pidanuks valimistulemus olema vähemalt 10 000 hääle võrra parem.

Parempoolsetele tõi enim hääli julgeolekuekspert Rainer Saks. Tema 12 387 häält oli isikutest paremuselt 10. tulemus. Lavly Perling sai 7881 ja Ilmar Raag 3280 häält, ülejäänud kuue kandidaadi panus jäi kasinaks.

Erakonna Koos ainus kandidaat Aivo Peterson kogus 11 507 häält (3,1 protsenti), mis oli isikutest paremuselt 11. tulemus. Ida-Virumaal sai Peterson paremuselt teisena 3643 häält, millega jäi alla Kõlvartile, kes sai seal 4781 häält.

Parlamendiparteidest jäi ainsana mandaadita Eesti 200, mis piirdus vaid 9584 häälega, hääletamas käinutest oli see vaid 2,6 protsenti. Sealjuures tõi neile enim hääli erakonda mittekuuluv Indrek Tarand (2248 häält). Samas erakonna esimees ja nimekirja esinumber, välisminister Margus Tsahkna sai 1416 häält, mis oli Eesti 200 üheksast kandidaadist paremuselt viies tulemus.

Rohelised said 2246 häält (0,6 protsenti), millest pooled (1129 häält) tulid Evelyn Sepalt.

Üksikkandidaatidest kogus enim toetust Tanel Talve (1182 häält). Ülejäänute häälesaak jäi alla tuhande.

Valituks ei osutunud, kuid märkimisväärse hulga hääli kogusid EKRE esimees Martin Helme (17 912 häält), Isamaa esimees Urmas Reinsalu (14 250 häält), Keskerakonna nimekirja ankrunaine Jana Toom (14 141 häält), Reformierakonna ankrumees Hanno Pevkur (9390 häält).

Euroopa Parlamendi valimistel käis Eestis hääletamas 369 442 inimest ehk 37,7 protsenti valijatest. Eelmistel europarlamendi valimistel (2019) käis hääletamas 37,6 protsenti valijatest. Kuivõrd sel korral arvestati valimisaktiivsuse statistikasse ka välismaal resideeruvad inimesed, oli valimisnimekirjades pea 100 000 inimest rohkem. Kui valimisaktiivsus oleks arvutatud samamoodi kui viis aastat tagasi, oleks tänavu olnud valimisaktiivsuseks 41,8 protsenti. Absoluutarvudes käis valimas 37 307 inimest rohkem kui viis aastat tagasi.