Sotsiaalmeedia on muutunud muust rahvusest elanike peamiseks infoallikaks
Uuringu kohaselt on Eesti muust rahvusest elanike jaoks kõige olulisem infoallikas sotsiaalmeedia, mis hõlbustab aga valeinfo levikut.
Riigikantselei avaliku arvamuse uuringu kohaselt on Vene telekanalite kui infoallika olulisus muust rahvusest elanike seas pidevalt vähenenud. Kaks aastat tagasi pidas neid oluliseks 18 protsenti, nüüd aga 12 protsenti vastanutest. Eestis loodava venekeelse sisu olulisus on püsinud stabiilselt 30 protsendi kandis.
Muutused on toimunud aga kõige olulisemate infokanalite pingereas. 2022. aasta suvel olid muust rahvusest vastanute jaoks kõige olulisemad Eesti uudisteportaalid. Praeguseks on aga portaalidest möödunud sotsiaalmeedia, mida peab kõige olulisemaks kanaliks suisa 49 protsenti vastanutest.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Rain Puusta sõnul ei modereeri sotsiaalmeediaplatvormid enda sisu piisavalt, et piirata valede levikut.
"Sotsiaalmeedias leviv info on tihtipeale kontrollimatu. Me teame ikkagi, et kui inimene tarbib infot kvaliteetmeediast, siis seal on ikkagi ajakirjanduslikke printsiipe info töötlemisel kasutatud, aga sotsiaalmeedias ei ole sellist asja," ütles Puusta.
Kaitseliidu juures tegutseva propagandavastase blogi Propastopi ühe asutaja ja eestvedaja Andres Lemberi sõnul on idanaabri mõjutustegevus tuntav.
"Venemaa eriteenistused kindlasti kasutavad süstemaatiliselt sotsiaalmeediat kui relvasüsteemi selleks, et nii oma inimestele suunatud infot levitada, et nende käitumist kontrolli all hoida. Aga ka väga laialt lääne vastu suunatud desinfokampaaniates," ütles Lember.
Lemberi arvates ei ole põhjust sotsiaalmeediakanalite kui peamise infoallika pärast muretseda.
"Potentsiaalselt on nad ohtlikud, neid tuleb jälgida ja monitoorida. Kuid ei maksa ka sellist põhjendamatut hirmu tunda, sest peamiselt seal tavatarbija on meelelahutuse eesmärgil ja ta ei surfa iga päev propagandakontodes või gruppides," ütles ta.
Rain Puusta sõnul ei ole inimeste tagasi veebiportaalide lugejateks suunamine reaalne. Pigem peavad riigiasutused ja meediamajad leidma viise, kuidas viia kontrollitud ja usaldusväärne informatsioon ka uutesse kanalitesse.
"Kui me saame aru, et inimesed liiguvadki sinna sotsiaalmeediasse aina rohkem, nende infotarbimise harjumused muutuvad, siis pigem on see, et me peame ise kaasa sellega minema."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi