Soome uues välis- ja julgeolekupoliitilises aruandes on näha uue presidendi Alexander Stubbi käekirja. Soome uus lähenemine põhineb nüüd väärtuspõhisel realismil. See termin on tuttav Stubbi presidendikampaaniast, kuid varem ei ole sellega Soome lähenemist ametlikult kirjeldatud.

Neljapäeval avaldatud aruandes räägitakse ka uue aja välis- ja julgeolekupoliitikast. See on Soome esimene NATO ajastu aruanne.

Aruanne põhineb Petteri Orpo valitsuse programmil, mis on koostatud koostöös presidendiga. Valitsus on moodustanud aruande koostamiseks parlamendiparteide seirerühma. Aruandes hinnatakse Soome välis- ja julgeolekupoliitilist keskkonda ning määratletakse Soome tegevuse eesmärgid lähiaastateks.

Soome välis- ja julgeolekupoliitika peamine eesmärk on tagada Soome iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus, vältida Soome sattumist sõjalisse konflikti ning tagada soomlaste turvalisus ja heaolu, kinnitab aruanne.

Kuigi aruanne ei sisalda suuri üllatusi, on see murranguline võrreldes eelmise, Sanna Marini valitsuse aegse, 2020. aastal tehtud aruandega, mida 2022. aastal Venemaa rünnaku tõttu ajakohastati.

2020. aasta aruandes märgiti, et Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas on julgeolekupoliitiline olukord pingestunud ja EL-i ja Venemaa suhted halvenenud.

Tõeline pöördepunkt toimus, kui Venemaa alustas veebruaris 2022 täiemahulist sõda Ukraina vastu. See muutis olukorda Soomes. NATO liikmeks sai Soome aprillis 2023.

Uue aruande kohaselt ei ole Venemaa rünnakute lõppu näha ja Venemaa sõjategevuse laienemise ohtu Ukrainast väljapoole ei saa välistada. Soome ja EL peavad selleks valmistuma.

Samal ajal on kogu maailma võimusuhted muutumises ja rahvusvahelist reeglitepõhist süsteemi ohustavad eriti Venemaa ja Hiina.

Uues aruandes keskendutakse rohkem Soome sõjalisele julgeolekule, unustamata muid väärtusi. Aruandes rõhutatakse ka üldist turvalisust: majanduse konkurentsivõimet, tehnoloogilist suutlikkust, jätkusuutlikku avalikku rahastust ning sotsiaalset ja ökoloogilist kestlikkust.

Väärtuspõhise realismi järgi hoiab Soome kinni demokraatiast, õigusriigist, rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest, rahust, võrdsusest ja võrdsest kohtlemisest. Realism tähendab, et Soome peab tegutsema ka selliste riikidega, kes neid väärtusi samamoodi ei rõhuta.

Venemaa rünnak Ukrainale on põhimõtteliselt muutnud Soome ja Venemaa suhteid, kinnitab värske aruanne. Poliitilised suhted on nüüd katkenud. Säilivad vaid diplomaatilised suhted ja hädavajalik ametnike koostöö, näiteks piiridel.

Poliitilisi suhteid Venemaaga ei saa taastada seni, kuni Venemaa jätkab oma rünnakut ja rahvusvahelise õiguse rikkumist. Soome püüab siiski võimaluse korral toetada Venemaa kodanikuühiskonna toimimist. Aruanne peab oluliseks ka Venemaa tundmise säilitamist.

Vaatamata sõjategevusele ei peeta Venemaad Soomele otseseks sõjaliseks ohuks. Aruande kohaselt tuleb siiski valmistuda sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise võimaluseks. On oodata, et Venemaa jätkab hübriidrünnakuid Soome vastu. Näiteks varjupaigataotlejate suunamine idapiirile. Kriitilise taristu kahjustuseks on vaja paremat valmisolekut.

NATO liikmesuse tõttu on sõjalise jõu kasutamise võimalus Soome vastu suurenenud, kinnitab aruanne. Soome on osa NATO ühisest kaitse- ja turvagarantiidest, säilitades samal ajal tugeva rahvusliku kaitsevõime.

Soome ei ole seadnud NATO liikmesusele riiklikke piiranguid, kinnitab aruanne. Soome osaleb aktiivselt ka NATO tuumaheidutuspoliitika kujundamises. On oodata, et Soome ja Rootsi NATO liikmesuse tõttu tugevdab Venemaa oma sõjalist kohalolekut ja tegevust läänepiiril nii kiiresti kui võimalik, arvestades sõda Ukrainas.

Soome ja Rootsi NATO liikmesus ning tihedam koostöö USA-ga tugevdavad Läänemere ja Põhja-Euroopa stabiilsust ning vähendavad piirkonnas sõjalise jõu kasutamise riski.

Vaatamata uutele liitudetele jääb Euroopa Liit aruande kohaselt Soome tähtsaimaks poliitiliseks ja majanduslikuks liiduks.

EL-i roll välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on Venemaa rünnaku tõttu tugevnenud. EL on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid ja toetanud Ukrainat miljardite väärtuses. Soome poliitiline ja majanduslik tugi, kaitsematerjalid ja humanitaarabi jätkuvad Ukrainale seni, kuni neid on vaja, kinnitab aruanne. Sama eesmärk on ka EL-i tasandil.

Soome toetab Euroopa Investeerimispanga rolli tugevdamist kaitsetööstuse rahastamisel.

Pandeemia ja sõja ajal on EL näidanud oma jõudu väärtuspõhise kogukonnana. Aruande kohaselt näitab EL-i atraktiivsust ka see, et liidu laienemine on taas päevakorras.

Kuigi Hiina toetab Venemaad Ukrainas toimuvas sõjas, rõhutab aruanne realismile suhetes idapoolse suurvõimuga. Ei võeta kindlaid seisukohti ega survemeetmeid. Hiina jääb Soome jaoks oluliseks kaubanduspartneriks ja Soome tegutseb Hiinaga järjekindlalt oma väärtuste alusel, kinnitab aruanne.

Nii USA kui EL leiavad, et vastastikune sõltuvus ja globaalsed probleemid, nagu kliimamuutused, nõuavad koostööd Hiinaga. Samal ajal esitab Hiina eesmärk kontrollida kriitilisi tootmis- ja tarneahelaid väljakutse Soomele ja Euroopale.

Kasvavaid riske tuleb teadvustada, nende vastu tuleb valmistuda ja neid ennetada, kinnitab aruanne.

Aruandes käsitletakse ka aktuaalseid meetmeid, et takistada varjupaigataotluste ärakasutamist. Välisriik võib suunata Soome piiridele varjupaigataotlejaid, et riiki kahjustada ja survestada.

Orpo valitsus on esitanud eelnõu tagasisaatmise seaduse kohta. See võimaldaks ajutiselt takistada varjupaigataotlusi Soome piiril või selle läheduses. Õigusteadlased on eelnõu teravalt kritiseerinud.

Aruande kohaselt on Soome jaoks eriti oluline tagada, et EL-i tasandi eeskirjad võimaldaksid riiklikku manööverdamisruumi sellistes olukordades. EL peab austama riigi põhifunktsioone, nagu avaliku korra säilitamine, riikliku julgeoleku tagamine ja inimõiguste kaitse, kinnitab aruanne.