Hanno Pevkuri hinnangul võiks laskemoona ostmiseks vajaliku 1,6 miljardit katta kolmes osas võetava laenuga. Kui laenata 500 miljonit kolmel järjestikusel aastal, saaks laskemoonaks vajaliku summa kätte. Laenu hakataks tagasi maksma maksutõusudest laekuvate summade arvelt, näiteks tulumaksu tõstmisega kahe protsendi võrra.

Pevkuri erakonnakaaslane reformierakonnas, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd peab seda lihtsustatud käsitluseks. Tema sõnul tuleb arvesse võtta, et riigieelarvest on puudu märksa rohkem kui 1,6 miljardit. Järgmisel aastal on eelarvepuudujääk viie protsendi kandis ja laen tuleks sellele otsa.

"Ma ise pooldan radikaalset eelarvekulude kokkuhoidu. See tähendab väga ebapopulaarseid otsuseid," ütles Sõerd.

Maksumuudatustest toob Sõerd välja maksuvaba tulu määra külmutamise või isegi langetamise. Järgmisel aastal on maksuvaba tulu määr 700 eurot. Sõerdi sõnul võiks see jääda 654 euro peale, mis tema sõnul annaks väga suurt kokkuhoidu.

"Maksuküüru saab kaotada ka selliselt, et maksuvaba tulu määra ei ole vaja kergitada. Seda pole vaja kergitada 700 euroni kuus, vaid jätta samale tasemele mis ta on praegu," sõnas Sõerd.

Ettevõtte tulumaksu tõusu Sõerd ei toeta. "Muidugi ei toeta. Üks asi on poliitiline tahe, aga teine asi on objektiivne reaalsus. Järgmisest aastast on meil tulumaks 22 protsenti. See, kui ma nüüd ei eksi, on juba kõrgem kui on Soomes või Rootsis. Me oleme selles piirkonnas ju konkurentsis ettevõtete, investeeringute ning tööjõu pärast," rääkis Sõerd.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et lisaks 1,6 miljardile on läbi rääkimata SKP langusest tingitud puudujääk. Laenu tagasimaksmist näiteks tulumaksu tõstmisega paari protsendipunkti võrra sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt toetavad. Kuid Pevkuri välja pakutud skeem ei ole nii lihtsalt teostatav

"Lõpuks ta on kontekstis kogu riigieelarve puudujäägiga. Meil ei ole täna võimalik hakata otsustama ainult riigikaitse kulutusi. Näiteks me teeme otsuse 1,6 miljardi kohta ära ja ütleme, et näiteks paar protsenti tulumaksu tõusu on ära. Siis avastame kolme kuu pärast, et oleks veel mõned protsendid mingit maksumuudatust teha," ütles Läänemets.

Otsused ootavad praegu peaminister Kaja Kallase ja Reformierakonna taga, lisab Läänemets. Kui Kallas suundub Euroopasse, tähendab see uut valitsust ning Reformierakond peab otsustama, kellest saab uus peaminister ja missuguseks kujuneb uus koalitsioon.

"Ilma nende muudatuste ära tegemiseta arvatavasti neid rahaotsuseid teha ei saa," sõnas Läänemets.

Välisminister ja erakonna Eesti 200 juht Margus Tsahkna jääb varem väljaöeldu juurde, et lahendus on võlakirjade emiteerimises.

"Võlakirjade puhul on positiivne see, et sellest on huvitatud välismaised fondid ja Eesti inimesed ise. Seda annab ka pika aja peale koormusena riigieelarvele välja venitada," lausus Tsahkna.

Tulumaksu tõstmiseks ei pruugi Tsahkna hinnangul vajadust tekkida. Välisminister lisas, et aprilli lõpust kehtivad Euroopa Liidus eelarvereeglid

"Uusi kaitsekulutusi, mis on tehtud investeeringute võtmes, neid ei pea enam arvestama eelarvetasakaalu hulka. Mis annab meile võimaluse riigieelarvet silmas pidades need kaitsevõlakirjad emiteerida ja tegelikult ennaktempos investeerida vastavalt kaitseväe juhataja suunisele," ütles Tsahkna.