720-liikmeline parlament kohtub juuli keskel ja Von der Leyen peab veenma veidi üle poole ehk vähemalt 361 liiget, et nad salajasel hääletusel hääletaksid tema poolt. Praegune sotsialistide, liberaalide ja tema enda EPP parempoolsete koalitsioon omab veidi alla 400 koha. Mõned analüütikud ennustavad umbes 10-protsendilist lahkumismäära, mis asetaks ta täpselt 361 koha künnisele.

Hääletus võib toimuda juba 18. juulil.

2019. aastal, kui von der Leyen valiti EL-i kõige mõjukamale ametikohale, õnnestus tal võita vaid üheksa häälega.

Seekord on ta end juba ametis tõestanud, kuid paljud tema toonased liitlased on tänaseks toetusest loobunud.

Et seekord edukas olla, peab von der Leyen tegema peaaegu võimatu poliitilise arvutuse – kas ta jääb kolme keskvoolu partei juurde, pöördub vasakule roheliste poole või kaasab parempopulistlike gruppide osi, sealhulgas Giorgia Melonit. Itaalia peaminister jättis neljapäeva õhtul von der Leyeni poolt hääletamata.

Kõigi kolme strateegiaga kaasnevad riskid.

Oma panuseid ja koalitsiooni kitsana hoides on ebatõenäoline, et von der Leyen saab vajalikud hääled. Tema parempoolne Euroopa Rahvapartei, sotsialistid ja liberaalne Renew grupp omavad kokku veidi alla 400 koha. See on ebamugavalt väike enamus, eriti arvestades, et osa sellest koalitsioonist — alates Prantsuse vabariiklastest kuni Iiri Fianna Failini — on juba öelnud, et nad ei hääleta tema poolt.

Roheliste kaasamine on samuti riskantne. Pärast viit aastat, mil nad on peamiselt von der Leyeniga opositsioonis olnud, soovivad keskkonnakaitsjad nüüd saada osa enamusest, mis teda toetab, et saada võimalus mõjutada seadusandlust. Tuleb ka märkida, et nad on alates 2019. aastast kohti kaotanud. Roheliste kaasamine rõõmustaks küll sotsialiste ja osa Renew'st, kuid tõukaks eemale peaaegu kindlasti osa von der Leyeni enda parempoolsest võimubaasist.

Kõige riskantsem strateegia on aga Meloni ja võimalik, et ka teiste, parlamendis kolmandal kohal olevate, Euroopa konservatiivide ja reformistide gruppide meelitamine.

Saksa kantsler Olaf Scholz väldib teadlikult Meloni kaasamist kuue peamise poliitilise läbirääkija kõnelustesse, rõhutasid EL-i ametnikud.

See sobib kokku parlamendis toimuvaga, kus sotsialistid ja Renew on seadnud punase joone: kui nad tunnevad, et von der Leyen teeb Meloniga tehingu, võtavad nad toetuse tagasi.

Von der Leyen tuleb 2. juulil parlamenti gruppide juhtidega suletud uste taga toimuvatele kõnelustele.

Järgmised nädalatel käivad läbirääkimised, mida ta peab vanemate parlamendiliikmetega oma poliitika aluseks olevate nn suuniste üle.

Kui ta salajasel hääletusel ebaõnnestub kasvõi ühe häälega, on Euroopa Ülemkogul üks kuu aega uus kandidaat välja pakkuda, mis oleks enneolematu tulemus ja võiks vallandada poliitilise kriisi.

Kui von der Leyen nimetatakse teiseks ametiajaks, saab ta seejärel rääkida riikide valitsustega nende individuaalsete volinikukandidaatide osas, kuigi riigid on juba mitteametlikult alustanud nimede ja portfellide eest võitlemist.

Oodatakse, et von der Leyen palub taas igalt valitsuselt kahte valikut, naissoost ja meessoost kandidaati; kuidas ta portfellid jagab, on tema otsustada. Eelmisel korral põhjustas ta poliitilise spektri vasakul poolel rahulolematuse, luues portfelli Euroopa elulaadi jaoks, mida hoidis Kreeka volinik Margaritis Schinas.

Iga volinik peab läbima karmid kuulamised parlamendis ja siis peab kogu volinike kolleegium — sealhulgas kõrge välisasjade esindaja Kaja Kallas — saama parlamendi liikmete enamuse heakskiidu hääletusel, mis ei ole salajane.

Mis puutub Antonio Costasse, kes saab Euroopa Ülemkogu presidendiks vähemalt juunini 2027, siis tema saab hingata kergemalt, sest tal ei ole vaja parlamendi toetust.