Läänemets võimukõnelustest: tahame ministrikohtade jaotuse üle vaadata
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets läheb koalitsiooniläbirääkimistele sooviga arutada ka ministrikohtade jaotust valitsuserakondade vahel, kuna sotside jõud riigikogus on võrreldes eelmiste võimukõnelustega kasvanud.
"Vikerhommikus" sotside vaadet koalitsioonikõnelustele avanud Läänemets kinnitas, et praegune koalitsioon on hästi toiminud ning ajakirjaniku õhku visatud mõttele teha valitsus ilma erakonnata Eesti 200 vastas sotside juht, et jätkatakse siiski sama meeskonnaga.
Võimalikel ministrikohtade muudatustel peatudes ütles Läänemets, et läbirääkimistel pole sinnamaani veel jõutud, et oleks näha, kes teatud teemadel, näiteks rahandusküsimustes rohkem sõna võtab, millest võiks tuletada näiteks uue rahandusministri isiku. "Mõnikord läbirääkimistel koorub see välja, isegi kui seda enne välja ei öelda. Delegatsioonis on kindlasti see rahandusminister sees," avas Läänemets koalitsiooniläbirääkimiste telgitaguseid.
Sotsid on valmis ministriportfellide jaotuse või oma ministrite koosseisu ümbervaatamiseks.
"Me oleme selleks kindlasti valmis ja me oleme ka selleks valmis, et üldse positsioone või proportsiooni ümber vaadata, sest tava riigikogus on, et kellel kõige rohkem kohti on, saab tavaliselt peaministri tooli. See, kellel on suuruselt teine fraktsioon, see saab võib-olla midagi rohkem."
Praeguses valitsuses on sotsidel ja Eesti 200-l võrdne arv ministreid. Ajakirjaniku tõdemuse peale, et Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvate saadikute hulk on riigikogus viimase aasta jooksul kasvanud, nentis Läänemets: "Need numbrid on muutunud vahepeal ja ma arvan, et see on ka teema, mida me kindlasti arutame, et kas me seal mõne muudatuse teeme või mitte."
Küsimusele, kas ta ise jätkab siseministrina, vastas Läänemets: "Siseministripositsioon on väga hea, soovitan kõigile."
Riigikogu SDE fraktsiooni kuulub küll ametlikult üheksa liiget, kuid tegelikult saab fraktsioon arvestada veel viie nn aknaalusega (Jaak Aab, Andre Hanimägi, Züleyxa Izmailova, Ester Karuse, Tanel Kiik) ehk neil on reaalselt 14 saadikut. Eesti 200, kes sai valimistel samuti 14 mandaati, on aga pärast Izmailova välja arvamist esindatud 13 saadikuga ehk ühe saadiku võrra väiksema esindusega kui SDE.
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni kuulub 37 saadikut. Lisaks saavad nad arvestada fraktsioonitu Maria Jufereva-Skuratovski häälega. Kokku on seega Reformierakonnal 38 saadikut. Mis tähendab, et kolme peale on neil riigikogus 65 häält (näiteks presidendi valimiseks riigikogus oleks vaja vähemalt 68 häält). Aga kui tekiks kaksikkoalitsioon, siis näiteks koos SDE-ga oleks 52 ja koos Eesti 200-ga 51 häält.
Hoolimata sellest, et Kaja Kallase Euroopa Liitu kõrgele ametikohale siirdumise tõttu taas võimuläbirääkimiste laua taha istuvad Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 ei võta koalitsioonilepingut täiesti tükkideks ega tee täiesti uut dokumenti, tulevad koalitsiooniläbirääkimised Läänemetsa kinnitusel pingsad. Kõige keerulisem küsimus on eelarve.
Läänemets usub, et riigikaitsemaks, mille sotsid juba kahe aasta eest välja pakkusid, tuleb. Kuigi toona ükski teine koalitsioonierakond ega ka opositsioonipartei sellega kaasa ei tulnud, on Läänemets veendunud, et kui siis oleks see ära tehtud, oleks praegune olukord Eesti inimestel oluliselt leebem.
Sel nädalal kaardistavad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond suuremaid teemasid, mille üle läbi rääkida ja tuleval esmaspäeval algavad juba klassikalised koalitsioonikõnelused. Erakonnad on võtnud eesmärgiks, et juuli lõpuks võiks uus valitsuse koosseis ametisse astuda.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Taavi Libe ja Margit Kilumets