Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets tahaks uues valitsuskoalitsioonis seniste proportsioonide ülevaatamist ehk oma erakonnale enam positsioone, sest alates Keskerakonna lagunemisest on nende positsioonid uute liikmete arvelt riigikogus paranenud.

"Põhimõtteliselt vanade heade tavade järgi, nagu Eestis on valitsusi kokku pandud: vastavalt sellele, kellel on proportsioonis rohkem kohti, saab selles valitsuses ka rohkem kohti. Aga seda küsimust pole me veel arutama hakanud. Ma arvan, et seda loogikat me peaksime jälgima, kui me lõpuks neist positsioonidest räägime," selgitas Läänemets.

Toetusreitingutes tugevalt kukkunud Eesti 200 juhi Margus Tsahkna ajasid sellised soovid turri.

"Sotsiaaldemokraate on parlamendis üheksa ja kõik ülejäänud on ülejooksmisprotsessid, mis on täna ka käimas. Nii et kunagi ei tea, kui palju kuskil kellelgi on ülejooksikuid. See on see tõde. Ja teistpidi on natuke kummastav, et läbirääkimisi alustatakse tööbüroo mentaliteeti arvesse võttes ja kohtade jagamisest," ütles Tsahkna.

"Tavaliselt koalitsiooniläbirääkimised sinna ka lõpuks jõuavad. Eks me siis kuula kunagi tulevikus erinevaid soove ära. /.../ Ka minul on erinevaid küsimusi, nii et ka minul on nõudmisi," lisas ta.

Peaministrikandidaat Kristen Michal ütles, et suhtub sotsiaaldemokraatide soovi väga rahulikult.

"Lauri Läänemets mulle ja Margus Tsahknale seda ka ütles, et neil oleks soov seda teemat debateerida. Ja hästi loomulik on ka, et läbirääkimiste käigus kõik sellised debatid peetakse. Proportsioonide ja kohtade debatt on alati lõpus. See on läbirääkimiste reegel. Muidu on nii, et keegi mõtleb mõned kohad või portfellid endale väga armsaks ja siis need portfellid muudkui kosuvad ja ülejäänud kiduvad," kommenteeris Michal.

Koalitsioonilepingu uuendamise käigus on juurde tulemas ka neli uut teemat: riigikaitse ja julgeolek, rahanduse seis, majanduse konkurentsivõime ning inimeste toimetulek. Viimane on sotsiaaldemokraatide soov.

"Meie jaoks esimene oluline teema on kodu ja kodu kättesaadavus inimeste jaoks. /.../ Eesti on väga edukalt rakendanud üürimajade programmi rakendamist. Imavere on väga hea näide, kus tööstus ja ettevõtlus on Kesk-Eestis seepärast väga hästi areneda saanud," ütles Läänemets.

Eesti 200 loodab, et uus koalitsioon läheb nende eelnõude ja algatustega edasi, mis juba töös on. Lisaks personaalsele riigile ka digiriigiga.

"Sest digitaliseerimine ei ole mitte ainult mugavusküsimus, vaid see on ju julgeolukuküsimus ja need ambitsioonid, mis meil seal on, nõuavad palju raha. Siin tuleb läbi rääkida. Aga personaalne riik, personaalsed teenused – see algatus on tulnud, et jääda," ütles Tsahkna.

"Põhiteema saab olema ilmselt riigikaitsemaks, debatt selle üle. Ma arvan, et konsensus on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni vahel, ka ajakirjanduses, nii et see ilmselt tuleb," ütles Michal.

Lisaks tehakse korda automaks vastavalt presidendi näpunäidetele ja sellega minnakse edasi. Maksuküür aga kaob igal juhul, sest 1. juulil kukkus tähtaeg selle muutmiseks.

"Maksuküüruga on, jah, kindel, et seda küüru parandab ainult haud," sõnas Michal.

Michali sõnul tahab ta valitsusse kindlust tuua. "Minu nurgakivi täna ja see, mida ma tahaksin valitsusse tuua, on kindlus, et inimesed tajuksid, et Eestis on kindel olla, et Eesti on kindel riik," ütles ta.

Muu hulgas tähendab see ka maksukindlust – neid iga paari kuu tagant enam juurde ja ümber tegema ei hakata.