Te asute koalitsioonilepingut kaasajastama, mis vastaks kärpe- ja riigikaitsevajadustele. Mida see tähendab?

Eks ta tähendab seda, et vaatame üle. Mõned asjad on tehtud. Mõned asjad ilmselt saavad uue ulatuse. Kui konkreetselt mainida, siis Eesti 200 poolt Kristina Kallas on öelnud, et personaalse riigi plaan, mis Eesti 200-l on, vajab kaasajastamist. Sama on sotsiaaldemokraatide poolt tulnud. Ja võib-olla mõned plaanid, mis on olnud lootuses, et majandus kasvab kiiremini, tuleb samamoodi üle vaadata. Nii et erinevad sammud.

Koalitsioonileping oma olemuselt on tihtipeale elav dokument, mida otsuste ja tegevustega pidevalt kaasajastatakse ja selline perioodiline ülevaatamine, eriti kui peaminister vahetub, on täiesti loomulik tegevus.

Kas te näete, et kärbetele on veel palju ruumi?

Jah, kindlasti. Kärbetele on ruumi. Ainsa erandina, ma ütleks, täna on riigikaitse, julgeoleku valdkond laiemalt. Valitsuse liikmena ma kindlasti ütlen, et kärperuumi on. Meie oleme olnud kliimavaldkonnas ühed tublimad kärpijad. Kindlasti on veel ruumi, sest olgem ausad, kui riik on keerulises olukorras – ja me oleme julgeoleku ja kaitse vaatest keerulises olukorras ja majanduses ka keerulises olukorras –, siis tuleb selleks samme astuda, need probleemid tuleb lahendada, asjad tuleb korda teha. Ei ole teist varianti.

Kindlasti üks osa sellest on ka rahaasjadest parem arusaamine. See olukord, kus riigieelarve ei ole lõpuni arusaadav isegi rahanduskorüfeedele, vajab ka kindlasti parandamist. Sest samal ajal teha kärpe-eelarvet ja leida kuskilt raha, mis on arvel, see kindlasti ei ole olukord, mis Eestis oleks kohane.

Maksutuluna te näete riigikaitsemaksu võimalust. Millisel kujul see hakkab välja nägema?

Eks detaile veel arutame. Riigikaitsemaksu pean, jah, võimalikuks. Ma julgeks öelda, et see on isegi nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt üsna üksmeelselt oodatud maks, ajakirjandus on seda samamoodi toetanud.

Eks selle printsiip saab olema eeskätt laiapõhjalisus. See ikkagi puudutab võimalikult laia ringi, nii on see koormus igaühele väiksem. Ja võib-olla teine printsiip võiks olla ajaline piiratus sellele, et me sõnastame ka teatud aja, millal me seda maksu planeerime, milliseks perioodiks. Pärast seda siis tulevased valitsused saavad langetada oma otsused oma mandaadi piires.

Aga see kõik on täna esialgne positsioon. Me räägime oma erakonnas ja koalitsioonipartneritega ja seejärel saame sõnastada juba täpsemad detailid.

Mis on teie tugevus peaministrina Kaja Kallase ees?

Ma arvan, et eks iga juht ja peaminister on oma käekirjaga. Ma vastupidi ütleks nii, et mul on kindlasti kõigilt eelmistelt peaministritelt palju õppida. Kaja Kallas on väga särav ja tugev välispoliitikas, nagu Andrus Ansip oli äärmiselt süstemaatiline või Jüri Ratas rõõmsameelne ja töökas. Nii et mul on kõigilt õppida. Püüan hakkama saada.