Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 2,1 protsenti, vähenes aga mäetööstuses 0,7 ja töötlevas tööstuses 1,4 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder sõnas, et tööstustoodangu mahtude vähenemine oli mais selle aasta madalaim. "Töötleva tööstuse mahtude osas saab öelda sama, sest pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel mahud mais juba pisut kasvasid," lisas Bunder.

Olulisematest tööstusharudest kahanes mais puidutöötlemine (7 protsenti), elektriseadmete (6,8 protsenti) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (5,7 protsenti) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas toiduainete (6,7 protsenti), metalltoodete (1,7 protsenti) ning kummi- ja plasttoodete (7,6 protsenti) tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi mais 68,1 protsenti välisturule.

Võrreldes 2023. aasta maiga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük selle aasta mais 3,4 protsenti. Toodangu müük siseturule vähenes 12,3 protsenti, kuid müük ekspordiks kasvas 1,8 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel andsid ettevõtted mais võrreldes aprilliga tööstuses 3,9 protsenti ja töötlevas tööstuses 3,2 protsenti rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas mais elektri tootmine koguseliselt (MWh) 14,6 protsenti ning soojuse tootmine 1 protsent.

Ökonomist: laiapõhjaliseks kasvu veel pidada ei saa

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles statistikaameti andmeid kommenteerides, et mahud kasvasid just ekspordi toel. Eurodes mõõdetuna kasvas eksport 2,9 protsenti mais võrreldes esimese kvartaliga samas kui kodumaine müük kahanes samal ajal 4,2 protsenti.

"Laiapõhjaliseks kasvu veel pidada ei saa. Vähenes arvutite ja välisseadmete tootmine 39,1 protsendiga, muude transpordivahendite tootmine 16,1 protsendiga, kala töötlemine 12,3 protsendiga, mootorsõidukite ja haagiste tootmine 6,8 protsendiga, tekstiilitootmine viie protsendiga. Väiksemaid languseid oli teisteski sektorites," tõdes Uusküla.

"Kuigi maikuu oli hea, siis liiga põhjalikke järeldusi ei tasu Eesti töötleva tööstuse andmetest teha ja trendi muutumise kohta on veel liiga vara kindlaid väiteid teha sest tootmine on kuust-kuusse küllaltki hüplik," ütles Uusküla.

Eesti töötleva tööstuse väljavaade on Uusküla sõnuil siiski lähikuude osas vaikselt optimistlik, sest kaubanduspartnerite majandused on taastumas ja nõudlus veidi suurenemas. Samas kodumaine müük jääb väikeseks sest ostujõud on madal ning esmajärgus taastatakse ostujõudu kaotanud sääste ja luuakse varusid võimalikeks järgmisteks ootamatusteks.

"Pikem perspektiiv Eesti töötleval tööstusel ei ole hea. Erinevalt Eestist on Euroopa riigid on toetamas oma ettevõtlust mitmetel erinevatel viisidel ja aktiivselt toomas riiki suure potentsiaaliga tootmist," lisas Uusküla.