Lõõtsakuningaks sai seekord Kert Krüsban. See on väga uhke tiitel, mida auga kanda.

Paari aasta eest vabariigi pillimehe tiitli saanud Krüsban on lõõtsa mänginud 6-aastasest saati. Nüüd õpetab ta ise lapsi neljas erinevas muusikakoolis ning usub, et lõõtsaõpe muusikakoolidesse jõudmine on ka selle pilli populaarsuse plahvatusliku kasvu taga.

"Kui mina hakkasin lõõtsa õppima, siis muusikakoolis valisin ma oma erialapilliks akordioni, sest lõõtspilli ei saanud õppida muusikakoolis. Aga täna, kui vaadata Lõuna-Eestit, siis igal pool saab lõõtspilli õppida ja on häid õpetajaid," lausus Krüsban.

Teppo-tüüpi lõõtspilli võistumängimisel on Võrus juba aastakümnete pikkune traditsioon. Sealt on tuule tiibadesse saanud paljud tänased tuntud mängijad. Ja kui senini võis arvata, et lõõts on pigem meeste pill, siis ässade klassis võistelnud Merili Murde, kes pilli käes hoidnud 15 aastat, ütles, et see arvamust ei pea enam ammu paika.

"Ka tüdrukud ja naised on leidnud selle pilli, kogu kommuuni. See on nii tore, see on nii äge, see on nii ehe. Ühesõnaga, väiksest saadik kõik tahavad mängida juba. Pille ei jõuta teha nii palju, kui tahetakse mängida," rääkis Murde.

Kokku osales laupäeval võistlusel 12 mängijat üle Eesti, igaühel tuli esitada kaks lugu. Mõõtu võeti neljas kategoorias, milles kõige kõvem oli ässade klass – sinna pääsevad üksnes varem täiskasvanute seas võitnud. See aga, kes kolmel järjestikusel aastal võitnud ässade klassis, kroonitaksegi lõõtsakuningaks.

"Mängijate tase on väga hea ja Eestis on lõõtsabuum viimsed 10–15 aastat juba, uhke on olla selle kogukonna liige," ütles võistumängimise žürii liige Tarmo Noormaa.

Võru pärimustantsu festival, mis kokku toonud folkloorirühmad kümnekonnast välisriigist ja mille raames võistumängimine toimus, kestab aga kuni pühapäeva õhtuni.