Tallinna Lennujaama AS ehitab oma lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolm uut angaari. Nendest kaks on juba üüritud välja lennukite hooldusettevõttele Magnetic MRO.

"Turunõudluse mõttes me võiksime neid angaare sinna ehitada kümme tükki," ütles ettevõtte tegevjuht Risto Mäeots.

Lennukeid tuleb nii palju maailma juurde, eriti Indias ja mujal Aasias.

"Kommertslennukite arv maailmas kasvab jõudsalt. Kui täna on ca 30 000 kommertslennukit, siis järgmise kümne aasta jooksul kasvab see number umbes 36 000 peale. Aastas me toome siia peaaegu 80 lennukit, praegu jõuame nüüd 100 lennuki peale. Praktiliselt mitte ükski ei tule siia reisijatega. Tullakse sellepärast, et siin asub meie teenus. Nad lendavad tühjana Tallinnasse puhtalt meie hoolduse pärast," rääkis Mäeots.

Lennujaam saab selle pealt olulist tulu ja saab nii muid teenuseid pakkuda odavamalt, selgitas Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike.

"Proovime hoida lennujaama tasusid võimalikult madalal, et oleks võimalik motiveerida lennufirmasid Tallinnast lendama ja avama uusi liine. Läbi selle saavad kõik eestimaalased sellest ka otseselt kasu. Selle võrra on sihtpunkte ja lennuvõimalusi rohkem."

Angaare saaks ehitada isegi rohkem, ütles Tuvike.

"Kui vaadata seda ruumi mõttes, siis tegelikult seda potentsiaali on seal palju. Ma arvan, et me võimegi neid sinna kümme tükki teha, võib-olla isegi rohkem."

Puudu jääb vaid tööjõust. "Antud hetkel palgatakse umbes 50 inimest, kelle keskmine palk on umbes Eesti keskmisest kaks korda kõrgem. Et need 50 inimest tööle võtta, see on ikka omaette väljakutse Eestis. See nii lihtne ei olegi," sõnas Tuvike.

Sama tõdes ka Mäeots. "Seal, kus näed viga laita, siis tule ja aita. Me pigem oleme seda stiili, et me ei viitsi väga kaua viriseda. Me näeme, et see meie äri vajadus inimeste järele on palju suurem, kui süsteemist peale tuleb. Riigi rahastus ja huvi on võib-olla mujal suurem. Me otsustasime oma kooli luua, loodame, et see leevendab meie probleemi," rääkis Mäeots.

See võib ka teistes sektoritest tavaliseks muutuda, lisas Mäeots, kuid nentis, et see ei pruugi riigile parim lahendus olla.

"Väikeettevõtjal, neil ei ole seda võimekust koole luua. Ühel hetkel võib see kõik sellega päädida, et suured ettevõtted lähevad suuremaks ja tugevamaks ja väiksematel puudubki võimalus turule siseneda, sest riigi haridussüsteem ei suuda võidelda selliste erakapitalil opereerivate koolide vastu."

Kui aga osavate töökäte nappus välja arvata, on Magnetic MRO leidnud viisi Eestis lennundusäris läbi lüüa. Eesti väiksus on lennukite hooldamise äris oluliselt väiksem takistus reisijate teenindamisel või kaubavedude korraldamisel. Tuvike loodab, et lennujaamal õnnestub Tallinna meelitada veel sarnaseid ettevõtteid.

"Neid ettevõtteid, kes tunnevad huvi sellise teenuse osutamise vastu Eestis, on veel. Oleme täitsa nendega läbirääkimistes."