Neljapäeva pärastlõunal toimub Euroopa Parlamendis hääletus Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi Ursula von der Leyeni üle. Leyeni võimalused on piiripeal, mõne hääle küsimus, ütles Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) saadikurühma liige Madison.

Madison meenutas, et von der Leyen ka eelmisel korral sai hääled kokku napilt ja tänu parlamendi kahe konservatiivse grupi toetusele, mida sel korral ei pruugi tulla.

Madison oli ise von der Leyeni suhtes kriitiline, mainides tema esimese ametiaja tegevust varjutanud teemadena migratsiooni, vaktsiinihankeid ja rohepööret.

Nüüd on von der Leyen hakanud oma vaateid rohepöördele revideerima, aga Madisoni sõnul ei jäta see usutavat muljet.

Teisipäeval käis von der Leyen ka ECR-i fraktsioonis endale toetust otsimas ja rääkis Euroopa konkurentsivõime tõstmise vajadusest. Küsimused talle ei olnud kõige toetavamad, ütles Madison.

Madison ütles, et sarnaselt ECR-i enamusega hääletab ta neljapäeval von der Leyeni kandidatuuri vastu.

EPP-d esindav Ursula von der Leyen on senises tegevuses suuresti toetunud vasakpoolsetele fraktsioonidele nagu sotsid, rohelised ja liberaalid, märkis Madison.

Esimese vooru läbikukkumisel võib neljapäeval tulla ka teine hääletusvoor. Kui ka see peaks ebaõnnestuma, siis tuleb Euroopa valitsusjuhtidel uuesti koguneda ja otsustada, kas esitada von der Leyen uuesti või valida kedagi teist, ütles Madison.

Varem Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Euroopa Parlamendis valimata jäänud ei ole.

Eesti peaministri ametist lahkunud Kaja Kallas on Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadina osa von der Leyeni paketist, tõdes Madison.

Kallaselt oleme seni näinud tugevaid seisukohti Venemaa küsimuses, aga mei ei tea teama seisukohti tuleviku suhete kohta USA-ga ega ka Palestiina küsimuses, ütles Madison.

Ursula von der Leyenil on vaja kindlustada vähemalt 361 häält.

Teisipäeval valis parlament endale presidendi järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks ning oodatult sai selleks taas Euroopa Rahvapartei (EPP) esindaja Roberta Metsola. Temal läks vaja vaid kohalolnute poolthäälte enamust ehk 312 häält, ent ta kogus lausa 562. See võiks mõnes mõttes olla positiivne signaal ka von der Leyenile, et sõlmitud võimukokkulepe peab. Samas oleks see järeldus siiski ennatlik, sest Metsola valimise tehingu osaks on ka europarlamendi 14 asepresidendi koha jagamine, millest jäävad kõrvale vaid poliitilised äärmused. See tähendab, et kaks kohta saavad ka Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR), kes von der Leyeni valimise kokkuleppes ei osale.

Gruppi kuuluv Läti eurosaadik Roberts Zile sõnas väljaandele Politico, et pole saladus, et nende grupp on von der Leyeni küsimuses lõhki. Poliitgrupil on kokku 78 häält ning igaüks neist on ilmselt kullahinnaga.