Kui Ursula von der Leyen neljapäeva hommikul europarlamendile kõnet pidas, võis tema kehakeelest välja lugeda, et vajalikud 360 häält 719 häälest on olemas ning tõenäoliselt kuhjaga pealegi. Seda kinnitasid ka hilisemad saadikute kõned.

Hääletusetulemuste väljakuulutamine oli siiski pinev hetk. "Vajalik parlamendiliikmete häälteenamus: 360. Poolthääli: 401," kuulutas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Sisuliselt just selline ongi kolme poliitpere – Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide – esindajate arv parlamendis. Ent see, kui soojalt kallistasid teineteist von der Leyen ja roheliste fraktsiooni juht Terry Reintke pärast hääletust, ei jätnud mingit kahtlust, kust tulid võiduhääled.

"Nii nagu oli mingil määral arvata või see oht oli olemas, et roheliste hääled in corpore läksid tõenäoliselt von der Leyeni taha, mis muidugi hakkab kujundama tema poliitikat samas suunas edasi nagu viimase viie aasta vältel. Ehk et väga selgelt vasakpoolselt rohelistele meeldivalt suunatult," kommenteeris Euroopa Parlamendi Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni liige Jaak Madison.

Et Euroopa rohelepe elab edasi, kinnitas ka von der Leyen.

"Ma tulen välja uue puhta tööstuse leppega järgmise mandaadi esimese 100 päeva jooksul. See koondab investeeringud taristusse ja tööstusesse eriti energiaintensiivsetes sektorites. See aitab luua juhtivaid turgusid kõiges – puhtast terasest kuni puhta tehnoloogiani," kõneles von der Leyen.

See aga tähendas, et von der Leyen Euroopa Konservatiividelt ja Reformistidelt ilmselt eriti palju hääli ei saanud. Vastu hääletas ka Madison.

Von der Leyeni poolt hääletas aga näiteks Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Jüri Ratas (Isamaa), kelle sõnul on järgmisel viiel aastal komisjoni prioriteedid Ukraina võit sõjas ja Euroopa konkurentsivõime, aga mitte ainult.

"Mulle väga sümpatiseeris tema mõte, et bürokraatiat tugevasti vähendada. Et ta toob kohe eraldi voliniku asepresidendi kohale – nii ta ütles –, kes peab ka aru andma, kuidas seda Euroopa bürokraatiat vähendada," rääkis Ratas.

Von der Leyeni kinnitamine tähendab, et rahulikuma südamega saab enda kuulamiseks europarlamendis hakata valmistuma ka Eesti endine peaminister ning komisjoni kõrge välisesindaja kandidaat Kaja Kallas.

Värk: von der Leyen oli teistsugune kandidaat kui viis aastat tagasi

Strasbourg'ist Ursula von der Leyeni tagasivalimist kajastanud ERR-i ajakirjanik Joosep Värk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et von der Leyenile tõi vajaliku häältesaagi eelkõige see, et ta on küll sama inimene, kes viis aastat tagasi kandideeris, aga kandidaadina hoopis teistsugune.

"Parlamendiliikmed teadsid, kellega on tegu, kuidas ta on toonud Euroopa läbi erinevatest kriisidest, kuidas ta on surunud rohelepet. See oli ka võti, kuidas ta roheliste fraktsiooni ära võlus, sest neil oli põhjust uskuda, et ta läheb selle rohetemaatikaga edasi," rääkis Värk.

"Aga ta tegi ka palju tööd Vahemere riikide suunal. Ta lubas, et Vahemere ja Aafrikaga hakatakse tegelema palju rohkem, et tuleb palju rohkem piirivalvureid, et see saab oluliseks teemaks. Ta rääkis täna palju ka konkurentsivõimest, et kui Euroopa ei suuda oma konkurentsivõimet tõsta, siis me lihtsalt jääme kõikide teistega võrreldes vaesemaks," lisas ajakirjanik.

Sügisel ootab Euroopa Parlamendis ees kuulamine ka kõrge välispoliitika esindaja kandidaati Kaja Kallast. Värgi hinnangul võib von der Leyeni häältesaak olla turvaline märk sellest, et ka Kaja Kallas saab parlamendi heakskiidu.

"Kui tal sügisel kuulamine tuleb, siis selle jaoks, et ta sealt läbi kukuks, peaks ta tegema mingisuguse väga suure prohmaka, sest ajaloos komisjoni volinike kandidaate sealt liiga palju läbi pole kukutatud," sõnas Värk.