Sisseastumisperiood Eesti kõrgkoolides hakkab läbi saama – pingeread on avalikud ning peagi üliõpilasteks saavad noored hakkavad langetama otsuseid. Juuli alguses kirjutas ERR, et Eesti kõrgkoolidesse esitati sellel aastal rekordarv avaldusi ning loetles üles ka kõige populaarsemad erialad. Kuid millised erialad on Eesti kõrgkoolides kõige vähem populaarsed?

Tallinna Ülikoolis on võrreldes teiste kõrgkoolidega tasulisi erialasid rohkem ning ei ole ka üllatus, et need olid võrreldes teistega ebapopulaarsemad. Näiteks sotsiaaltöö ja politoloogia osakoormusega õppele oli SAIS-i andmetel kandideerijaid magistriastmesse vaid üks, mis teeb mõlema eriala puhul 0,07 avaldust õppekoha kohta.

Samadel erialadel on täiskoormusega tasuta õppesse kandideerijaid rohkem. Sotsiaaltöö täiskoormusega õppes on avaldusi õppekohta kohta 1,5 ning politoloogiasse ligi kaks.

Kõrghariduse esimeses astmes on Tallinna Ülikoolil igale erialale soovijaid rohkem kui kohti. Magistriõppe kohta sama öelda ei saa. Kõige ebapopulaarsemad erialad magistriõppes olid informaatikaõpetaja (0,75 avaldust õppekohale), Aasia uuringud (0,53), slaavi keeled ja kultuurid (0,81) ning lastekaitse (0,83).

Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juhi Helen Joosti sõnul mõjutavad nende õppekavade populaarsust spetsiifilised vastuvõtutingimused ja nende uudsus.

"Aasia uuringute õppekavale olnud väikse konkursi üks põhjus on vastuvõtutingimus, et kandidaat peab oskama hiina, jaapani või araabia keelt B1- tasemel. Eeltingimus piirab oluliselt isikute hulka, kellel on võimalik kavale avaldus esitada. Informaatikaõpetaja õppekaval on põhjuseks konkurents muudel IT erialadel. Samas on õppijate hulka oodatud isikud, kes koolis informaatikat õpetavad, kuid ei vasta hetkel õpetaja kvalifikatsiooninõuetele," ütles Joost.

Slaavi keelte ja kultuuri eriala populaarsust mõjutab Joosti sõnul sõda Ukrainas.

"Üldistatult võib öelda, et huvi vene keele ja kultuuriga seotud erialadel on seoses Venemaa ja Ukraina sõjaga oluliselt vähenenud. Näiteks, kui perioodil 2016–2021 oli vene filoloogia bakalaureuse õppekavale keskmiselt 80 avaldust, siis perioodil 2022–2024 on keskmine avalduste arv 51. Võib oletada, et vähenemine kõrghariduse esimesel aastal hakkab alates järgmisest aastast veelgi mõjutama slaavi keelte ja kultuuride eriala vastuvõttu," rääkis Joost.

Vastuvõtt slaavi keelte ja kultuuri erialale eeldab ka vene keele oskust C1- tasemel, mis Joosti sõnul samuti vähendab potentsiaalsete kandidaatide arvu. 

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on bakalaureuseõppes ebapopulaarsed erialad meretehnika ja väikelaevaehitus (15 avaldust) ning kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad (22 avaldust).

"Natuke rohkem oleksime oodanud üliõpilasi Saaremaal asuva Kuressaare kolledži kavadele meretehnika ja väikelaevaehitus ning kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad. Tegu on kahtlemata perspektiivikate erialadega, ent Saaremaa kui kõrghariduskants vajab veel ühiskonnas tutvustamist," ütles TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ERR-ile.

Kõrghariduse teises astmes jäi Volli sõnul soovijate arvu osas soovida võrgutehnoloogia ja -teenuste erialal, kuhu SAIS-i andmetel kandideeris üheksa inimest.

"Magistriõppe puhul ehk võib välja tuua, et üllatavalt vähe oli avaldusi õppekaval võrgutehnoloogiad ja -teenused, sest üldiselt on infotehnoloogia teaduskonna erialadele väga suur huvi. Seda võib aga selgitada asjaoluga, et tegu on uue õppekavaga ja seda ilmselt ei ole veel huvilised üles leidnud. Plaanime kava turundusele suuremat rõhku panna," ütles Voll.

Samuti on näiteks jätkusuutlike keemiatehnoloogiate eriala kaotanud huvilisi teistele sarnastele erialadele.

"Rohkem oleksime oodanud üliõpilasi ka Virumaa kolledži kavale "Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad". Avasime selleks aastaks Virumaale täiendavalt uue magistrikava "Jätkusuutlik tööstus" ja see on osutunud oodatust oluliselt populaarsemaks ning palju keemiatehnoloogia kava üliõpilasi endale tõmmanud," ütles Voll.

TTÜ-s ei ole õppekavadele kohtade piirmäära seatud, sest vastu võetakse kõik, kes ületavad lävendi.

Kaitseväe Akadeemias oli SAIS-i andmetel tänavu kõige vähem kandidaate mereväe (0,4 avaldust õppekohale) ja õhuväe sõjalise juhtimise (0,47 avaldust õppekohale) erialadele. Kaitseväe akadeemia staabiveebli Rene Reiljani sõnul sõltub Eestis sõjalise hariduse saamine suuresti sellest, kus on läbitud ajateenistus.

"Kaitseväe akadeemiasse kandideerimise eeltingimus on ajateenistuse läbimine. Kandidaatide arvu õppekavati mõjutab asjaolu, kus ajateenistus läbiti. Kuna lõviosa ajateenistusest toimub maaväes, siis on ka mõistetav, miks kandidaatide arv sellele õppekavale on mere- ja õhuväest suurem. Ajateenistus mereväes on küll võimalik, aga seda väga väikeses mahus, õhuväes ei ole ajateenistust üldse võimalik läbida. Ehk siis, üldine teadlikkus omab mõju," ütles Reiljan.  

Olenemata sellest on mere- ja õhuväe sõjalisele haridusele püüdlejaid Reiljani sõnul üllatuslikult vähe.

"Kommenteerides mereväe ja õhuväe õppekavadele kandideerijate arvu tervikuna, siis need ei ole viimastel aastatel olnud just ülemäära suured, mis on ka meie endi jaoks üpris imekspandav. Õhuvägi ja merevägi on kaitseväes ülikiiresti ja uute võimetega arenevad väeliigid, kus on rohkelt eneseteostuse ja arenguvõimalusi," ütlen Reiljan.

Sellel aastal pani Kaitseväe akadeemia töösse ka kaitselennunduse eriala, mis Reiljani sõnul ka õhuväe juhtimise eriala huvilisi endale meelitas.

Eesti Maaülikoolis (EMÜ) on kõrghariduse esimeses astmes kõik kohad täis, kõige vähem oli soovijaid puidutöötlemise tehnoloogia erialale, kus 25 kohale kandideeris 26 inimest.

Magistriõppes oli avaldusi aga vähem. Näiteks loomakasvatus, mis oli SAIS-i andmetel kõige ebapopulaarsem eriala, sai viieteistkümnele õppekohale kuus avaldust. Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve sõnul on põllumajandusega seonduvad õppekavad alati olnud vähem populaarsed.

"Loomakasvatuse eriala, kus meil osa õppekohti magistriõppes täitmata jäi, vähese populaarsuse põhjus olla selles, et loomakasvatust, nagu põllumajandust üldiselt, tullakse õppima mingil kindlal eesmärgil. Sageli on selleks perekondlik traditsioon, majapidamise rajamine või ülevõtmine noorema generatsiooni poolt. Kui aga juba bakalaureuseõpe annab piisava baashariduse sellel erialal, siis sageli ei leita enam mahti talupidamise kõrvalt magistriõppesse tulekuks," ütles Järve. 

EMÜ otsustab Järve sõnul reedel, millistel magistriõppekavadel lisavastuvõtt korraldatakse.

Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes said tänavu kohad täis. Kõige vähem avaldusi õppekoha kohta tuli loodusteaduste ja tehnoloogia erialale (1,2).

Magistriõppes on erialasid, mille kohad täitunud ei ole, rohkem. Kõige vähem ehk üks avaldus laekus SAIS-i andmetel tasulisele magistriõppekavale digiühiskonna juhtimise eriala kümnele kohale. Tartu Ülikooli kommunikatsiooni peaspetsialisti Ele Loonde sõnul on õppekava veel uus ning suunatud spetsiifilisele sihtrühmale.

"Tegemist on uue ingliskeelse tasulise magistriõppekavaga, mis on mõeldud üsna spetsiifilisele rahvusvahelisele sihtrühmale. Õppekava rahvusvahelise tuntuse loomine nõuab mitmeaastast pingutust, sest potentsiaalsetele huvilistele tuleb tutvustada nii õppekava sisu, Tartu Ülikooli kui ka Eestit. Praegu arutatakse, kuidas järgmisel vastuvõtuperioodil kandideerijate arvu suurendada," ütles Loonde ERR-ile.

Samuti on magistriõppes väike konkurents heaolu- ja spaateenuste juhtimise ja disaini erialale, kus esitas 15 kohale avalduse 6 inimest.

Loonde sõnul pärsivad mõnel erialal sisseastumist kriisid maailmas ja uued reeglid kodumaal.

"Viimastel aastatel on vähenenud kandideerimine ingliskeelsesse õppesse. See on tingitud Venemaa sõjast Ukrainas, majanduslangusest tulenevast ebastabiilsusest ja koroonapandeemiast. Viimase tõttu vähenes näiteks huvi turismi- ja hotelliettevõtlusega seotud erialade vastu. Kandideerijate arvu mõjutavad sageli ka vastuvõtutingimuste ja õppetasu muudatused. Näiteks on pärast eesti keele B2-taseme nõude jõustumist vähenenud Narva kolledžisse kandideerijate arv," ütles Loonde.